JUMALAD
ROOMA JUMALAD
1.

Eespool nimetatud kaksteist suurt olümplast said kõik ka rooma jumalateks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et vana- rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter).

Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber.

Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid; vaevalt midagi rohkemat kui "see, kes on üleval, taevas". Neid kutsuti numeniteks (numen tähendab jõudu, tahtmist - võib- olla ka tahtejõudu).

Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos.

Kõige tähtsamad ja lugupeetavamad olid laarid ja penaadid. Igal rooma perekonnal oli laar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukoldejumalat. Need olid perekonna oma jumalad, mis kuulusid ainult temale, tegelikult oli nende tähtsus perekonnas kõige suurem, sest nemad kaitsesid ja valvasid kogu kodukollet. Neid ei kummardatud kunagi templis, vaid ainult kodus, kus osa toidust iga eine ajal neile ohverdati. Oli olemas ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida teised tegid kodudes.