JUMALAD
ROOMA JUMALAD
2.

Ka paljud numenid olid seotud koduse eluga, nagu näiteks Terminus - piirivalvur, Priapus - viljakuse andja, Pales - kariloomadele jõu andja, Sylvanus - metsaraidurite ja kirvemeeste abistaja. Neist saaks pika loetelu. Iga tähtsam toiming majapidamises oli mingi heategeva jõu hoole all, kuid sellele jõule polnud antud konkreetsemat kuju.

Saturnus oli esialgu üks numenitest, külvi ja seemne kaitsja, ning tema naine Ops, viljalõikuse abiline. Hiljem samastati ta kreeklaste Kronosega, roomlaste Zeusi, s.t. Jupiteri isaga. Sel teel muutus Saturnus isiksuseks ja tema ümber sigines terve hulk müüte. Kuldse aja mälestuseks, millal Saturnus valitsenud Itaaliat, peeti igal talvel suurt pidu - saturnaalid. Peo ajal pidi kuldne aeg taas maa peale tulema. Saturnaalide ajal ei tohtinud sõda kuulutada; orjad ja peremehed sõid ühes lauas; hukkamised lükati edasi; tehti üksteisele kingitusi; ühesõnaga - see pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised.

Ka Janus oli algul üks numenitest, "hea alguse jumal", kes pidi tagama ka hea lõpu. Teda personifitseeriti teatud astmeni. Tema peatempli uksed Roomas avanesid itta ja läände, sinna, kus päev algab ja lõpeb; keset templit seisis tema kuju, millel oli kaks nägu - üks noor, teine vana. Uksed (neid oli kaks) suleti vaid siis, kui Rooma riik ei sõdinud. Linna esimese seitsmesaja aasta jooksul olid Januse templi uksed suletud kolmel korral - hea kuninga Numa valitsemise ajal; pärast esimest Puunia sõda, kui Kartaago 241 aastal e.m.a. sai lüüa, ja Augustuse valitsemise ajal, nagu ütleb Milton,

"mil julma sõja hääl
jäi vait maailma pääl."

Muidugi alustati Janusele pühendatud kuuga ka uut aastat.

Faunus oli Saturnuse lapselaps. Tema oli midagi kreeka Paani taolist, maarahva jumal. Ta oli ka prohvet, kes kõneles inimestele nende unenägudes.

Faunid olid rooma saatürid.

Quirinus oli jumalaks saanud Romuluse, Rooma rajaja taevane nimi.

Maanid (manes) olid allilma head surnute vaimud.Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt.

Lemuurid (larvae) olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti.

Kameenid (camenae) olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kui aga kreeka jumalad Rooma jõudsid, identifitseeriti kameenid ebapraktiliste muusadega, kes hoolitsesid ainult kunsti ja teaduse eest. Egeria, kuningas Numa õpetaja, olevat olnud kameen.

Lucina samastati puhuti kreeka Eileithyiaga, sünnitusjumalannaga, kuid tavaliselt kasutati seda nime epiteedina nii Junole kui Dianale.

Pomona ja Vertumnus alustasid numenitena, olles jõuks, mis kaitses viljapuid ja aedu. Hiljem nad aga personifitseeriti ning tekkis müüt nende armumisest teineteisesse.