III. ORJAPIDAV ROOMA ( III- II SAJANDIL e. u.a.).
ORJATÖÖ ARENG  JA ORJADE SEISUND.

Orjuse lätted. Orjaturud.

Rooma vallutuste tõttu Itaalias levis laialdaselt orjade töö. Kõige enam orje andis sõda. Vallutanud mingisuguse maa, muutsid roomlased suurema osa selle rahvastikust orjadeks. Sageli kutsusid rooma väejuhid enda juurde laagrisse kaupmehi ja müüsid neile siinsamas kohapeal sõjavange.

Teiseks orjuse lätteks oli võlastumine. Nende provintside elanikud, kelledel tuli Rooma kasuks maksta määratu suuri makse, sattusid peagi liigkasuvõtjate kätte, kes müüsid nad orjusse.

Kolmandaks orjuse lätteks oli inimeste riisumine mereröövlite - piraatide poolt. Nad ründasid mööduvaid laevu ja rüüstasid rannikuäärseid maid. Piraatide jultumus ulatus isegi niikaugele, te nad tungisid kallale koguni Itaalia rannikuile, riisudes määratut saaki.

Niisuguse asjade seisu tagajärjel vähenes mõnedes provintsides vaba rahvastiku arv tugevasti.

Orje müüdi orjaturgudel. Eriti suur orjaturg oli Rooma aegadel Deelose saarel. Siin müüdi iga päev tuhandeid orje, kes veeti seejärel laiali kõigisse Rooma valdustesse. Müügile toodud orjadel olid oma eritlusmärgid : kriidiga võõbatud jalad, pärg või villane müts peas. Vahel riputati orjale kaela lauake, millele olid kirjutatud kõik ostjale vajalikud teated: orja vanus, tema päritolu ja omadused. Peale suuremat sõda või õnnestunud mereröövi langesid orjade hinnad järsult.Näiteks pärast Sardiinia saare rahustamist müüdi orje Roomas nii odavalt, et tekkis kõnekäänd: "Odav nagu sardiinlane..." orjakarist.jpg (19559 bytes)