ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VÕITLUS.

Võitlus konsulivõimu ja maa pärast.

Rahvatribuunid Licinius ja Sextius esitasid rahvakoosolekul järgmised seadusprojektid:

1. Keegi ei tohi omada rohkem kui 500 jugerumi¹ ühismaad.
2. Üks konsuleist peab olema plebei.

Need seadused olid väga tähtsad ja patriitsid osutasid nende elluviimisele meeleheitlikku vastupanu. Nad meelitasid teisi tribuune panema seadusprojektile "veto". See võitlus kestis kümme aastat. Kümme aasta järgrmööda valisid plebeid Liciniuse ja Sextiuse rahvatribuunideks ja need esitasid igal aastal oma seadusprojektid. Viimaks, a. 366 e.u.a. olid patriitsid sunnitud järele andma. Liciniuse ja Sextiuse seadusprojektid võeti vastu ja Sextius sai esimeseks plebeide konsuliks.

Umbes sellesama aja paiku sai plebeidele kättesaadavaks ka diktaatori ametikoht. Diktaator nimetati ametisse ainult riigi äärmise ohu silmapilgul. Senati korraldusel määras selle üks konsuleist silmapaistvate kodanike seast. Diktaatorile kuulus piiramatu kodanline ja sõjaline võim, kuid ainult 6 kuuks. Selle tähtaja möödumisel pani diktaator oma volitused maha.

Kui rooma riik laiendas oma piire, loodi uued ametid. Preetorid juhtisid kohtuid, tsensorid jaotasid kodanikke varanduslike liikide järgi ja koostasid senaatorite nimistuid, ediilid hoolitsesid Rooma kaitsmise ja ta toiduainetega varustamise eest, kvestorid juhtisid riigilaegast.

Visa võitluse tulemusena omandasid plebeid juurdepääsu kõigile neile riiklikele ameteile. Sellest ajast peale omandasid suure tähtsuse ringkondade (triibuste) koosolekud. Siin olid ülekaalus plebeid ja seepärast võisid nad enamiku küsimusi lahendada oma kasuks.