ROOMLASTE AJALOOST.
ROOMLASED VANEMAL AJAL.

Rooma asutamine.

Muinasjutu järgi toimunud Rooma linna asutamine järgmiselt: Trooja hävitamise järel oli kangelane Aenas oma kodulinnast põgenenud ja õnnelikult Latiumi randa jõudnud. Tema ja ta omakseid võtnud lahkesti vastu sealse maa vailtseja, kelle tütrega Aenas hiljem abiellunud. Tema järeltulijad olla kaua Albalongas kuningatena valitsenud. Ühe neist, nimega Numitor, kõrvaldanud troonilt ta vend Amulius. Et oma trooni kindlustada, lasknud Amulius oma vennapoja ära tappa ja ta tütre Rea Silvia Vesta neitsiks teha. Vesta neitsid ei tohtinud mehele minna. Kuid sõjajumal Mars abiellunud Rea Silvaga. Sellest abielust sündinud kaks poega: Romulus ja Remus. Viimased käskinud Amulius Tiberi jõkke heita. Kuninga teenritel hakanud aga poistest kahju. Nad asetanud poisid puumoldi ja viinud nad sellega üle kallaste tõusnud jõkke. Kui vesi alanenud, jäänud mold ühes poistega jõe kaldale peatuma. Uppumissurmast pääsenud poiste nutukisa kuulnud emahunt; see imetanud neid oma piimaga ja poisid jäänud vait ning saanud julgemaks. Varsti leidnud nad Numitori karjane, kelle naine poisid üles kasvatanud. Nad elanud karjaste elu ja kasvanud rõõmsateks ja julgeteks noormeesteks. Kui nad kord Numitori aeda röövretkele läinud, tabatud nad sealt ja viidud Numitori ette. Viimane tundnud nad ära ja seletanud neile Amuliuse vägivallast. Romulus ja Remus otsustanud Amuliusele kätte maksta ja ta troonilt heita. Otsustatud - tehtud. Albalonga valitsejaks saanud siitpeale jälle Numitor. Tänutäheks kinkinud poistele nende vanaisa Tiberi jõe kaldal maad ja lubanud neid sinna linna ehitada. Linnale nime andmisel läinud vennad tülli ja Romulus tapnud Remuse ära. Selle järele nimetanud ta linna oma nime järgi Roomaks ja saanud selle esimeseks kuningaks.

Roomas valitsenud peale Romulust rida kuninngaid. Ühed neist olnud head, teised halvas kuningad. Viimane kuningas olnud vägivaldne, nõudnud rahvalt suuri makse ja raskeid töid. Roomlased kihutanud selle minema (510. a. e.Kr. ) ja pannud oma riigis vabariikliku korra maksma.