III. ORJAPIDAV ROOMA ( III- II SAJANDIL e. u.a.).
ROOMA RIIGIRENTNIKE JA LIIGKASUVÕTJATE RIKASTUMINE.

Maksurentnikud ja liigkasuvõtjad.

Provintse koormati määratu suurte maksudega, mis laostasid nende rahvastiku täielikult. Maksude kogumine renditi eraisikute kätte. Maksurentnikud tasusid riigile ette kogu maksude summa, mis tuli provintsist koguda. Seejärel pressisid maksurentnikud rooma asevalitsejate abil elanikelt palju enam välja, kui nad ise maksid riigile.
Maksurentnikud tegelesid Itaalias ka liigkasuvõtmisega, eriti provintsides. Nad ei andnud laenu ainuüksi eraisikuile, vaid ka linnadele ja koguni tervetele riikidele. Laenu protsent oli ülikõrge ja ulatus vahel kuni 48 protsendini aastas.
Roomas asusid muistsest ajast rahavahetajate lauad turul. Nende omanikud tegelesid rahavahetamisega. Kuid hiljem laienes rahavahetajate tegevus. Nad hakkasid raha võtma hoiule ja seda uuesti ringkäiku laskma, hakkasid tegelema laenutamisega ja muude rahaliste operatsioonidega.
Raha kuhjumise tõttu hakkasid Roomas õitsema ka igalaadi spekulatsioonid. Rooma suurspekulandi eeskujuks võib olla rikkuselt kuulus Crassus. Ta spekuleeris Roomas kruntidega. Tulekahju ajal ostis Crassus põleva maja ja selle naaberhooned tühiste krosside eest ära, pärast aga müüs krundi edasi või ehitas sellele maju. Crassus muutus spekulatsioonide abil pikkamööda suurema osa linna omanikuks ja sai Rooma rikkaimaks meheks.