IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

HISPAANIA VÕITLUS ROOMAGA. VIRIATUS JA SERTORIUS.

Sertorius.

81. a. e.u.a. puhkes Hispaanias ülestõus Rooma vastu. Seda juhtis Sulla jälitamise eest Hispaaniasse põgenenud vabariiklane Sertorius. Sertorius kogus mitmesuguste hispaania suguharude keskelt kokku suure sõjaväe. Ta pani maksma sõjalise korra Rooma eeskujul, avas koole hispaania noorsoo sõjaliseks kasvatamiseks, valis välja head abilised ja komandörid. Eriti kuulus nende seas oli võitudega roomlaste üle Hirtuleius.

Rooma saatis Sertoriuse vastu tugevaid sõjajõude eesotsas parimate väejuhatajatega. Kuid Sertorius saavutas alati võidu. Rooma väejuht Pompeiuse silme all vallutas ta ühe linna teise järel. Ühes lahingus (Hispaania idarannikul) oleks Sertorius peaaegu vangistanud Pompeiuse endagi, kes päästis end ainult põgenemisega.

Sõdides rooma väejuhtidega, võitles Sertorius tema poolt vihatud Sulla diktatuuriga. Selles võitluses tugines Sertorius hispaania rahvale, kellele ta abi eest Rooma vastu sõdides lubas anda vabaduse. Peale selle sõlmis Sertorius liidu Pontose kuninga Mithridatesega, kes astus samuti Rooma vastu välja.

Umbes kümme aastat vältas hispaanlaste sõda Roomaga. Hispaania rahva edasist võitlust püüdsid takistada reeturid. Nõndasamuti nagu Viriatuse võitluse ajal, organiseerus nüüdki Sertorius vastu grupp reetureid- vandeseltslasi. 72. a. e.u.a. tapsid need reeturid Sertorius pidul. Hispaania sõjavägedes algasid korratused. sertorius.jpg (85378 bytes)
Rooma kasutas seda ja õiendas ülestõusnutega arved. 71. a. e.u.a. summutati ülestõus lõplikult. Kuid sellega ei lõppenud veel hispaanlaste võitlus oma iseseisvuse eest. Võitlust Rooma vastu jätkasid nad veel hiljemgi.