ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
ROOMA SÕJAVÄGI. ITAALIA ROOMA VALITSUSE ALL.

Ühismaa. Itaalia alistamine.

Vallutades mingisuguse Itaalia maa- ala, võtsid roomlased kolmandiku maad riigi kasuks. Äravõetud maa muutus ühismaaks (ager publicus). Üks osa sellest jäeti kõigi Rooma kodanike ühiseks kasutamiseks, teine osa läks väikeste tükkidena kõige vaesematele kodanikele, kolmas osa müüdi ära. Kõige sagedamini sattus see osa suurnike kätte. Seetõttu toimus ühismaa pärast võitlus rahva ja suurnike vahel juba ammusest ajast.

Vallutatud alade rahvastikku kohtles Rooma mitmesuguselt: mõningad Itaalia alistatud linnad said täielikud kodanikuõigused; teiste linnade elanikel võeti õigused ja neil polnud hääleõigust Rooma rahvakoosolekuil. Niisugust jagamist teostas Rooma vallutatute seas selleks, et tal oleks kergem valitseda, vallutatud rahvastel aga raskem üksteisega kokku leppida ja ühiselt üles tõusta. "Jaota ja valitse" - niisugune oli Rooma poliitika reegel.

Enamikku alistatud Itaalia suguharudest nimetati liitlasiks. Roomlased jätsid neile õiguse säilitada oma sisemine korraldus, kuid liitlaste kõik välisküsimused olid Rooma käes. Liitlased andsid Rooma armeesse abivägesid. Maksusid ei maksnud nad nagu kõik teisedki Itaalia elanukud.

Sel viisil hoidis Rooma oma liitlased tugeva distsiplineeritud sõjaväe ja kavala poliitika ("jaota ja valitse") abil alistumuses.