ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
ROOMA SÕJAVÄGI. ITAALIA ROOMA VALITSUSE ALL.

Rooma sõjavägi.

Rooma väljus sageli võitjana võitlusest oma hästi organiseeritud ja tolle aja kohta suurepäraselt relvastatud sõjaväe tõttu.

Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Sõjavägi koosnes mitmest leegionust (rügemendist). Igas leegionis oli peale raskelt- relvastatud jalaväelaste veel teatud arv kergelt- relvastatud jalaväelasi ja ratsanikke.

Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Lahingut alustasid tavaliselt kergelt- relvastatud jalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees. Kui vastane hakkas neid suruma, taandusid nad ja lahingusse astus esimene rivijoon. Eelkõige heitsid sõdurid vastase pihta pikad viskeodad. Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbi alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega.

Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine, ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile.

Leegiones teenisid ainult Rooma kodanikud. Roomale alistatud kogukonnad (nõndanimetatud liitlased) andsid abivägesid.

leegion.jpg (40977 bytes)