IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

SPARTACUSE ÜLESTÕUS.

Spartacuse väljaastumine.

Spartacuse vastu saadeti välja tugev väeüksus. Rooma sõjavägi piiras orjad ümber, vallutades ainukese vulkaani juurde viiva tee. Kuid Spartacus ilmutas ülimat leidlikkust ja päästis oma sõjaväe. Tema korraldusel lõikasid orjad tugevaid viinapuu vääte ja punusid neist köisi. Nende köite abil laskusid orjad mäe püstloodis küljelt alla, kus polnud roomlasi, ja ründasid neid selja tagant. Rooma väeüksus põgenes, jättes orjadele kogu oma laagri.
Järgmised roomlaste väljaastumised orjade vastu (73. a. e.u.a.) olid samuti ebaedukad. Spartacus purustas rooma sõjaväed. Ta armee suurenes kogu aeg. Aastal 72 astusid Spartacusele vastu mõlemad Rooma konsulid. Kuid ka nemad said lüüa.
Rooma oli raskes seisundis. Spartacus muutus üha võimsamaks ja kardetavamaks. Keegi ei võtnud endale sõjaväe juhatamist orjade pealiku vastu. Lõpuks nõustus sellega rikas rooma spekulant Marcus Crassus.