ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
ROOMLASTE USUND.

Polüteism.

Ürgsed looduskujutelmad viisid roomlased usule jumalatesse. Peaaegu igal esemel ja nähtusel oli oma jumalus. Olid olemas jõe, metsa, tee, kolde jne. jumalad. Maasse visatud seemnel oli oma jumal, kasvaval kõrrel teine jumal, õitseval viljapeal kolmas jumal, küpseval neljas. Lapse elu juhtisid 43 jumalat: oli äsjasündinu esimese karje jumal, hällijumal, üheksanda elupäeva jumal jne. Iga perekond austas oma esivanemate- kaitsjate hingi. Neid häid perekonna vaimusid nimetati laarideks. Nende kujud seisid kodukoldel erilises kapikeses. Kui perekond lõunatas, siis asetati laaride kujukeste ette samuti rooga väikestes kausikestes. Perekondlike pidude aegu ehiti laare lilledega. Koduste jumalate hulka kuulusid ka penaadid - sahvri ja kodukolde jumalad.

Juba üsna varakult tekkisid roomlasil ka üldised jumalad, näiteks Janus- ukse, värava ja iga töö alguse jumal, Vesta - koldejumalatar jt. Kõrgeimaks jumalaiks vanas Roomas loeti Jupiteri, Junot, Marssi ja Quirinust. Jupiter oli peajumal, ta andis maale viljakust ja saatis valgust, vihma, pikset ja kõue. Mars ja Quirinus olid sõjajumalad; Juno, Jupiteri abikaasa, oli abielude ja perekonnaelu kaitsja.