ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
ROOMLASTE USUND.

Preestrid. Kreeka religiooni mõju.

Rooma usundi sellise iseloomu juures mängis suurt osa preestrid. Nad ühinesid mitmesuguseiks kollegiumeks (liitudeks). Tähtsaimad olid pontifeksid- kohtuseaduste ja tavade tõlgendajad. Pontifeksid määrasid samuti kindlaks, missugused päevad on soodsad ühiskondlike küsimuste lahendamiseks, missugused aga ebasoodsad. Nende juhtimisel oli kalender, mis algul oli Roomas ülikeerukas ja - segane.

Teised preestrid tegelesid näiteks jumalate tahte ennustamisega. Ühed tegid seda lindude lennu järgi, teised ohvriloomade sisikonna järgi.

Suures austuses olid vestaneitsid - jumalatar Vesta preestritarid. Nad pidid hoidma kustumatu tule Vesta altaril ja andsid tõotuse 30 aasta jooksul jääda vallaliseks. Kui mõni vestaneitsi murdis seda lubadust, siis kaevati ta elavalt maasse.

IV sajandist e.u.a. alates astuvad roomlased tihedaisse suhetesse Kampaania ja Lõuna- Itaalia kreeklastega. Algab enamarenenud kreeka religiooni tugev mõju rooma religioonile. Esialgu ei kujutlenud roomlased jumalaid inimesekujuliste olenditena. Nõnda näiteks kujutati Marssi odakujulisena, Jupiteri kivist noole kujulisena. Hiljem tekkisid kreeklaste mõjul esimesed inimtaolised jumalate kujud. Seepärast lõid roomlased kreeklaste eeskujudel ka oma mütoloogia, s.t. jutustised jumalaist.

vesta.jpg (61033 bytes)

Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal Jupiter samastub Zeusiga, Juno Heraga, Minerva Athenaga jne.

Roomlased ei osanud veel nagu kreeklasedki teaduslikult selgitada looduse ja inimelu nähtusi. Neile näis, et kõik sõltub jumalate tahtest.