ROOMLASED SAAVAD ITAALIA PEREMEESTEKS.

Rooma sõjavägi.

Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikekst, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani. Sõjavägi jagunes leegionidesse, kusjuures igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Tähtsamaiks relviks olid oda ja mõõk. Alul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mis peaasjalikult rinda kaitses. Piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu.

1. Missuguste välisvaenlaste vastu tuli roomlastel ägedalt võitlust pidada?
2. Milliste tulemustega lõppes võitlus?
3. Millise linna vallutamine Itaalias nõudis roomlastelt suuri jõupingutusi ja mispärast
4. Missugustesse ühikutesse jagunes Rooma sõjavägi?
5. Milline oli leegioni koosseis?
6. Milline oli sõdurite relvastus?
7. Milline kord valitses rooma sõjaväes?