IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

VENDADE GRACCHUSTE REFORMID.
TIBERIUS GRACCHUS (133. A. E.U.A).

Reformide põhjused.

Sel ajal, kui roomlased lämmatasid Sitsiilia ja Pergamoni orjade ülestõuse, kasvas ka Itaalias endas talupoegkonna liikumine. Kehvikkond oli kogu maal rahutu. Hoonete seintele ja hauasammastele ilmusid pealkirjad, mis nõudsid maa ümberjaotamist.

Itaalia talupoegkond elas üle väga rasket ajajärku. Vabad väikemaapidajad laostusid ikka enam. Nende asemele ilmusid Itaalia põldudele, mis olid nüüd läinud rikaste omanduseks, orjade hulgad. Mõningad suurnikkonna esindajad mõistsid, et see ähvardab ohtlike tagajärgedega. Esiteks värvati sõjavägi talupoegade seast ja seepärast nõrgendas nende vaesumine ja vaba töö asendamine orjatööga Rooma sõjalist võimsust. Teiseks näitas Sitsiilia ülestõus, kui ohtlik on orjapidajategi suhtes orjade kokkukuhjumine. Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad.