IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

ESIMENE ORJADE ÜLESTÕUS SITSIILIAS.
ARISTONIKOSE ÜLESTÕUS VÄIKE -AASIAS.

Orjade võit ja võimu organisatsioon.

Haaranud võimu endi kätte, valisid ülestõusnud Eunuse kuningaks. Tema kõrvale organiseeriti nõukogu, mille liikmeiks ta nimetas mõistuselt kõige silmapaistvamad orjad. Kolme päeva jooksul loodi kuuetuhandeline sõjavägi. Ülestõusnud purustasid selle abil mõningad väikesed roomlaste väesalgad, mis olid saadetud Enna rahustamiseks.

Saare edelaosas puhkes teine ülestõus, mille eesotsas seisis Väike- Aasiast päritolev ori Kleon. Ta ühines Eunusega koos 5000- mehelise väeüksusega. Ühiste jõupingutustega õnnestus neil purustada kaheksatuhandeline Rooma armee, mis oli Roomast pärale jõudnud konsuli juhatuse all.

Ülestõusnute arv kasvas pikkamisi kuni 200 tuhandeni; nende kätte läks peaaegu kogu saare idapoolne osa. Orjapidajate latifundiumid hävitati. Kuid ülestõusnud ei puudutanud väikesi talumajapidamisi ega neid talupoegi, kes tegid rahulikult oma tööd edasi.