IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

ESIMENE ORJADE ÜLESTÕUS SITSIILIAS.
ARISTONIKOSE ÜLESTÕUS VÄIKE -AASIAS.

Aristonikos. Ülestõus Pergamonis.

Sitsiilia ülestõus leidis tugevat vastukaja Väike- Aasias, Pergamoni kuningriigis. Orjade ja kehvikkonna seas esinevat rahutust kasutas oma huvides Pergamoni kuninga Attalos III sugulane Aristonikos. Asi seisis selles, et Attalos, kellel polnud otseseid järglasi, pärandas oma riigi Roomale (133.a. e.u.a.). Juba hulk aega enne seda andis ta rooma kaupmeestele Pergamonis suuri õigusi. Kuid Aristonikos otsustas riiki mitte anda roomlastele. Ta püüdis haarata trooni enda kätte. Selle eesmärgi saavutamiseks asus Aristonikos laialdase orjade ja vaba kehvikkonna liikumise etteotsa.

Mõningad Väike- Aasia linnad, kes olid meelestatud roomlaste vastu, toetasid Aristonikost. Kuid Efesose rikkad orjapidajad leidsid roomlaste ülemvõimu endile kasulikumana. Nad astusid Aristonikose vastu välja ja see sai lüüa merelahingus.

Aristonikos jätkas aga siiski võitlust. Ta vabastas orjad ja tõotas neile luua "päikeseriigi", mis on rajatud kõigi kodanike vabadusele ja ühevõrdsusele. See tõmbas tema poole määratu suured rõhutute massid. Toetudes neile, purustas Aristonikos tugeva Rooma sõjaväe, kuigi roomlasi abistasid ka Väike- Aasia kuningakesed. Rooma konsul ise, kes juhatas seda sõjaväge, langes vangi ja tapeti. Aristonikose kätte läks peaaegu kogu Pergamoni kuningriik.