KÕNEKÄÄNUD



Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest.
Ajasime juttu maast ja ilmast.
Suu kinni kui konnal jakobipäeval.
Väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.
Ajas kopsu üle maksa.
Silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.
Märg nagu kassipoeg.
Nagu hane selga vesi.
Nagu öö ja päev.
Nagu sukk ja saabas.

MÕISTATUSED


1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt.
2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane.
3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba.
4) Väike mees, terav kirves.
5) Valge poiss, rohelised juuksed.
6) Punane pullike, jõhvist lõoke.
7) Kuldkera keset koplit.
8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab.


VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv)

VANASÕNAD

Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani)
Lapsel on keisriõigus (Otepää)
Ei ole halba ilma heata (Tartu)
Iga mõõt saab omal ajal täis, olgu ta kui suur tahes (Viljandi)
Lapsed künnavad ema-isa põldu (Jõelähtme)
Muna õpetab kana (Karja)
Parem tark ja vaene kui rumal ja rikas (Tartu-Maarja)
Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide)
Tahad latva ronida, hakka tüvest peale (Helme)
Anna, mis lubad; tee, mis tõotad (Järva-Jaani)
Parem must rahu kui valge viha (Vastseliina)
Õela õnn ei õitse (Rannu)
Kes käib, see ka komistab (Ambla)
Jäta viimane hoop löömata (Rakvere)
Kes noorelt valetab, see vanalt varastab (Jõelähtme)
Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna)
Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse)