Rahvalaulud

Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.
Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.
Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis
väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.
Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud.

Rahvalaulu eriline kõlalisus tulenes algushäälikute kordusest - algriimist. Igas rahvalaulus on värsiridu, kust leiame samade häälikutega algavaid sõnu. Trükisõna ja kirikulaulude mõjul kujunes 18. sajandil uuem ehk riimiline rahvalaul.
Regilaulust eristas teda lõppriim - häälikute kokkukõla värsi lõpul ja värsside rühmitumine salmideks.

Rahvajutud

Jutustamise kaudu on meieni jõudnud rahvajutud. Üks osa neist on sündinud rahva
fantaasiast, loomelustist ega ole seotud kindla aja või kohaga, teine osa püüab seletada ümbritsevat maailma, inimeste arusaamu ja uskumusi.
Esimesi nimetatakse muinasjuttudeks ja teisi muistenditeks. Muinasjutud jagunevad looma-, ime-ja tõsiselul põhinevateks muinasjuttudeks.
Kõigi rahvaste muinasjutud on mingis mõttes sarnased: nad põhinevad tegelaste
vastandamisel, kolmarvul, õnnelikul lõpul, traditsioonilisel algusel ja lõpul.

Rahvaluule väikeliigid

Vanasõnu, mõistatusi ja kõnekäände nimetatakse rahvaluule väikeliikideks, lühiluuleks. Nad on lühikesed, väljendusrikkad ja tabavad.
Vanasõnad moodustavad omamoodi rahvatarkuse ja reeglite kogumi, kirjeldades ja iseloomustades mitmesuguseid elunähtusi. Samal ajal nad õpetavad, kuidas õigesti talitada.
Vanasõnade tänapäevane vorm on aforism - vaimukas napisõnaline ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või eluline tõde.
Kõnekäänd on kujukas, piltlik ütlus mingi nähtuse kohta, enamasti võrdluse või metafoori
kujul: tundmatut selgitatakse tuntu abil.
Mõistatused on sõnalised peitepildid, mõistukõnelised kirjeldused mõistatusülesande kujul.