Rahvaluule

Rahvaluuleks ehk folklooriks nimetatakse meie esivanemate suulist loomingut, mida anti edasi põlvest põlve.

Rahvajutud.

Rahvajutud on meieni jõudnud põlvest põlve jutustamise kaudu.

RAHVAJUTT

 

Muinasjutt               Muistend                   

Muinasjutt

Muistend

Loodud rahva fantaasiast Püüab seletada uskumusi, arusaamu, nähtusi ja ümbritsevat maailma
Põhi probleem-võitlus hea ja halva vahel (võidab tavaliselt hea) Põhiülesanne on seletada, miks mingi asi on nii või seda ei ole.
On kunstiline väljamõeldis. Esitatakse kui tõestisündinud lugu.

 

Muistendid jagunevad sisu järgi tekke- ja seletusmuistenditeks, kohamuistenditeks, vägilasmuistenditeks. Kuna ka muistendid on suuliselt meieni jõudnud, võivad nende tegelased eri paigus olla erinevad, aga sisu sama.

 

Muinasjutud on rahva täielik väljamõeldis, tavaliselt puudub muinasjutul, kindel koht, aeg, tegelased on üldnimedega (vaenelaps, prints, kuningas, mõisnik…), lõppeb alati hästi, juhtub ka võimatuid asju, esineb arvu seadust (kolm takistust, kolm venda..)

 

Rahvalaul

Peamised rahvaluule tunnused on: ta on on suuline, traditsiooniline ja varieeruv.

Kõige vanem rahvalauludest on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.

 

 

Alliteratsioon

Assonants

Lauses hakkavad kõik sõnad ühe tähega. Sama täishäälik kordub iga sõna esisilbis.

Puna põlle paeladessa

Uni tuleb uigateles

 

Esinevad parallelismi rühmad

Arhailine keel

Koosneb kolmest osast (viis, sõnad ja esitus)

Regivärsiline

Riimiline

Kasutatakse palju vananenud sõnu Enamus sõnu on uuemas keeles
Ei ole salme On olemas salmid
Ei ole riimi On riim

 

Lektüür

Küti kadunud õnn

Elas kord kaugel metsalaanes üks kütt, kes alati metsa minnes rohke saagiga tagasi pöördus. Nii toimus see juba kaua aega, aga ükskord metsa minnes tema õnn kadus ja kadus nii jäädavalt, et ta ei saanud midagi kätte. Kui ühel õhtul kütt niimodi kurvalt kõrtsis istus, nägi ta kõrvallauas üht meest, kes oli õhtu otsa mingeid kriipse lauale vedanud ja siis jälle maha tõmmanud. Kui öösel kütt koju hakkas minema, tuli see mees temaga kaasa ja lubas talle ta õnne tagasi anda, kui too talle tilga verd annab ja saadud õnne puhul enam kordagi juhtlooma ei lase. Kütt andis siis võõrale tilga oma verd ja ka lubaduse. Niimoodi läks küti elu rõõmsalt edasi, kuni järsku ühel päeval tuli tal himu tedrekarjas suurt juhti lasta. Kütt ei pannud kiusatusele vastu ja lasi uhket tetre, kuid tema enda karistuseks keeras püssitoru küti poole ja kütt sa surma.

 

 

Naljandid ja pajatused

Naljandid ja pajatused kuuluvad samuti rahvajuttude hulka.

Naljandites on argielu kujutatud läbi huumori, kasutades olukorra- ja sõnakoomikat. Tihti on lõpp üllatuslik. Naljandites pilgatakse kohtalsi kosilasi, ihnuskoisid, lobasuid, laiskvorste…

Pajatus on rahva seas liikuv lühike ja lihtne jutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik.

Anekdooti iseloomustab lühidus, kokkusurutud sõnastus, teravmeelsus ja ootamatu lõpp.

 

Rahvaluule lühiliigid

Vanasõnad moodustavad omamoodi rahvatarkuse ja reeglite kogumi, kirjeldades ja iseloomustades mitmesuguseid nähtusi. Samal ajal nad õpetavad, kuidas õigesti talitada.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub

Igal pool hea, kodus kõige parem

 

Vanasõnade tänapäevane vorm on aforism- vaimukas napisõnaline ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või eluline tõde.

 

Kõnekäänd on kujukas, piltlik ütlus mingi nähtuse kohta, enamasti võrdluse kujul. (nagu kass ja koer, kallas nagu oavarrest, nagu sealaut jne)

 

Mõistatused on sõnalised peitepildid, mõistukõnelised kirjeldused mõistatusülesande kujul.

 

Paroodiaks nimetatakse mingi teose vormile uue sisu andmist eesmärgiga tekitada sõnaväänamise abil koomiline efekt.