REGIVÄRSILINE RAHVALAUL
VÄRSIMÕÕT

     Värss on luuletuse või laulu rida ja koosneb värsijalgadest, värsijalg silpidest. Rõhuliste ja rõhutute silpide korrapärane vaheldumine moodustab luuletuse või laulu rütmi. Rütm eraldab luule proosast. Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõduks on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhutust silbist ( - / ). Trohheusest eesti rahvaluules kõneleme siiski tinglikult, sest regivärsi rütmi aluseks on siiski pika ja lühikese silbi vaheldus.

Pu/hu tuu/li põh/ja tuu/li

8. Märgi rahvalaulus rõhulised ja rõhuta silbid. Loe iga värsi lõpus trohheiliste värsijalgade arv (harilikult 4 värsijalga e 8 silpi).


 

 
Laula laula suukene, 4

liigu linnu keelekene, ____

mõlgu marja meelekene, ____

ilutse südamekene. ____

Mis mina kingin kiikujalle, ____

annan aisahuobajalle? ____

Kingin vened, kingin vergud, ____

kingin sõud Soomemaalta, ____

tollid tullari tuasta, ____

neiu nuore, sängi suure - ____

sie mina kingin kiikujalle, ____

annan aisahuobajalle. ____