Keha mass


Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1kg) ja tähistatakse tähega m. 1 kilogrammiks loetakse teatud keha - arhiivikilogrammi - massi. Arhiivikilogramm on väike väärismetallist keha, mida säilitatakse Pariisis. Ka teistes kohtades, isegi Kuul ja planeetidel, on selle mass 1 kg. Arhiivikilogrammile mõjuv raskusjõud on kohaselt sõltuv.  Pariisis on see Fr=9,81N.
Arhiivikilogrammi koopiaid säilitatakse mitmetes riikides.
Suurus mass väljendab keha inertsust - tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel.
NB! Katsed näitavad, et mida inertsem on keha (st mida suurem on tema keha mass), seda suurem on ka temale mõjuv raskusjõud.
Massi mõõtmiseks kasutatakse enamasti kahe kausiga kangkaalu. Kaalumisel võrreldakse ühes ja samas kohas kehadele mõjuvaid raskusjõude. Kuna raskusjõud Fr on võrdeline massiga m, siis on suhe Fr/m kõikide kehade jaoks antud kohas jääv. Erinevates kohtades mõõtes saame sellele suhtele erineva väärtuse. Seda suhet, mis esineb tegurina raskusjõu ja massi vahelise seose avaldises, tähistatakse tähega g ja nimetatakse raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks.
Teades g väärtust, võime arvutada kehale mõjuva raskusjõu: selleks tuleb määrata keha mass, kaaludes keha kangkaaludel, ja korrutada mass teguriga g:
Fr = mg.
Või vastupidi: riputades keha vedrudünamomeetri (vedrukaalu) otsa, võime määrata kehale mõjuva raskusjõu, jagades selle teguriga g, saame selle keha massi: m=Fr:g