Kõlakujund on keeleline võte, mis loob luuletuses häälikulisi ja kõlalisi kujundeid. Nimetagem neist mõningaid:

ALLITERATSIOON - kaashäälikute kordus
Näiteks: kaks kanget kabuhirmu

ASSONANTS - täishäälikute kordus
Näiteks: suli supleb oma supis

ONOMATOPÖA - helijäljendus
Näiteks: auru juurde, kerki, leitsak, tuhvil - tuhv

POEETILINE ETÜMOLOOGIA - üksikute häälikute ümbervahetamine
Näiteks: puupäevadel pandi selga nägusad puusärgid

GLOSSOLAALIA - väljenduseta häälikute ja häälikuühendite kuhjamine
Näiteks: Pea suu lahti, kui sajabcdefghaijkuisajabsdefghijklmnopqrs.

PAREHEES - kõlakordus
Näiteks: Ahmi, ahmi ahnuse väega!
Kahmi, kahmi kummagi käega!

5. Leia järgmistest luuletustest kõlakujundeid ja mõtle, mida luuletaja nende kasutamisega taotleb!

Tualettide kontsert 2
Artur Alliksaar

Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu.
Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa.
Seinad seisavad tagurlikus tagasihoidlikkuses ja toetavad                               Üksteist küünarnukkidega nagu pukkidega.
Uksed vajuvad upakile ja upitavad end upsakalt püsti.
Aknad tunnevad tarvet tukastada, aga sellest ei tule tuhkagi välja.
Tähed kukuvad ükshaaval taevast ja põrkuvad karjakaupa tagasi.
Kuul on kuum, sest tuul on kuulama jäänud.
Lüüakse lahti varjude lehvik.
Kes teda pärast küll jälle rehvib?
Taevas lööb tuld nagu tohutu tael.
Sädemeid sähvib ka Põhjanael.
Õhtu on ääreni täis purskuvate tarjade karjatusi.
Ta ei tahagi neid varjata.
                              Kõik kistakse keerisega kaasa.
                              Vastupanu vapustusele osutub võimatuks.

 

Kimbuke sinilolli
Andres Ehin

1. hanenäoline maailm

aga hani ei tule
hanepuudus vaevab

vaja võtta veidi hanerohtu
küll siis värvilisi hanenägusidki näha saab

"hani ei anna uuta kuube"