Ju võidund kardinate taga
Lõi lõheroosaks taevaääs,
kuid vagusalt mu tuttav magab,
suu lahti, pitsitanu pääs
ja kuklal papiljotilasu.
(mis oleks varjamisest kasu?
Muist lehti kistud moeromaanist,
muist päevikust, muist sõiduplaanist.)
Aovalguse ja une raamis
hall-segane veel palgeveer.
Ons tabatav siin Tartu daamis
Diana, Phryne, bajadeer,
Vampiir, madonna, tulinaine?Oh, tavaline põhjamaine
see kaame nägu, tülpind vähe,
tömp nina, põsil tedretähed.
Kõik kõneleb siin laisast rahust:
hulk patju sohval, seisev kell,
tolm, pudenenud puudrijahu,
öökuue kulunud flanell.
Kolm paari vildist toakingi,
kaks vativaipa, pehmed pingid,
tuhk toosist Bernard Shaw`le kallat,
Freud lükat lauajala alla. |