SONETT

Sonett tekkis 13. sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas. Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor-Eesti" ja "Siuru" ajajärgul. Tuntumad eestlastest viljelejad on M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste.

TUNNUSED:

    1. Soneti riim peab olema puhas ja kõlav
    2. Sonett koosneb 14 värsireast (4 + 4 + 3 + 3)
    3. Soneti värsi pikkus on 11 silpi.
    4. Sonetis tervikuna on 154 silpi.
    5. Soneti tavalise riimiskeem on ABBA ABBA CDC DCD
    6. Teema arendus on tõusva pingega 8. reani
    7. Kulminatsioon on 14. värsis
    8. Sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi
  itaalia sonett inglise sonett
Stroofiskeem 14 värssi 4 + 4 + 3 + 3 14 värssi 4 + 4 + 4 + 2
Riimiskeem ABBA ABBA CDC DCD ABAB ABAB ABAB CC
Silpide arv luuletuses 148 147
Värsi pikkus A 11 B 10 A 11 B 10
Riimide kõlavus (näit.) Ah1 toredaim on elamine maine Näos kumab eha vastuhelgi vask
Olulisemad värsiread (näit.) Et iga meel mul iga elu joob Mu arm on vaikiv aga rangelt uhke