"Põrandapesu"
Dramatiseering Oskar Lutsu mälestusraamatust " Vaadeldes rändavaid pilvi".

Klassituba – üksteise peale laotud pingid, kapid hunnikus. käib kibe töö vanade luuakontsudega. eemal härra Roose tuba, põrandale laotud raamatuhunnikud.

Juhan Padevest (hiir jookseb püksisäärde, karjatab, jookseb, hakkab muljuma – verise ninaga hiirepojuke).

Kaks poissi (toovad saunast vahepuus toobritäie kuuma vett) : " Eest ära ! "

Vesi valatakse klassitoa põrandale, luuamehed algavad tööd.

Oskar ( leiab vembla, torkab selle luuakontsule varreks ja lööb sekka ).

Selline tuuseldamine pakub lõbu.

Põrandal lastakse liugu ja käratsetakse. Kes ilma luuata, käivad ühe ja teise juures mangumas.

Poiss: " Lase mul kah natuke pühkida!"

Tõnis Mikk : " Oskar, anna mulle oma luuakonts kas või ivakeseks ajakski."

Oskar : " Pole võimalik, mul endal hädasti tarvis."

Tõnis Mikk (sorib oma suuris taskuis) : " Annan sulle kummi, kui laenad luuda paariks minutiks."

Oskar : " Ei. Luud on luud ja kumm on kumm. Eks katsu oma kummiga põrandat nühkida."

Mikk : "Siis võtan selle luuatüüka sult vägisi!"

Oskar : " Olgu, müün sulle selle riistapuu kahe kopika eest !"

Oskar jääb tööta.

Tuuakse uued toobritäied vett. (kaks toojat)

Tööle jäävad need, kel säärikud, kingade omanikud ronivad koolipinkide ja kapivirnade otsa. Vabaneb mitu luuda ja tööle jäävad need, kel enne luudasid polnud.

Äkki lükatakse lahti kriiksuv uks ning lävele ilmub köster, vurrud ripakil, seljas öökuub, käes põlev lamp.

Köster (röögatab) :"Mis te, pöörased., siin ometi teete! Te uputate ära kogu majarahva! Juba minu saaliski on vett üle labajala. Te olete hulluks läinud, metsalised! Jalamaid uhtke vesi eeskoja poole! Jookske tõllahoonesse, tooge labidad! Ruttu, ruttu, te põrguvaimud!" Kohkunud poisid püüavad loksuvat veehulka välisukse poole tõrjuda.

Köster paneb lambi kantsliservale ja paterdab nagu part keset klassituba, tehes lõukoera häält.

Köster : " Amman, Lombach, Abroi, Kitsnik! Kus oli teie aru? Kas te esimest korda pesete koolitoa põrandat? Pühkige! Pühkige! Ja teie seal ärge vahtige, suud ammuli – kühveldage vesi eeskotta! Liigutage endid, tõprad!"

Kõik kaabivad ja kühveldavad surmahirmus.

Tõnis Mikk ( kibedas tööhoos köstrihärra lähedale, porine luuatüügas pääseb malaka küljest lahti ja lendab köstrile näkku).

Köster : " Ai tõbras, mis sa teed! Ma lasen su, saadana ,vangi panna!"

Tõnis Mikk (haledasti ) :" Pai köstrihärra, ega maas seda meelega teinud! Luuaraisk kargas otsast ära, ja et ta, sunnik just sinna läks ".

Köster : " Pea lõuad! " (lahkub pooljoostes uputuse piirkonnast)

Tõnis Mikk (Oskarile) : " Sina , sunnik, müüsid mulle soekese luua! Küll ma ütlen köstrile!"

Poisid itsitavad.

Toomas Karu ( tõmbub naeru käes kõverasse, tokerdab jalalt jalale, kuni libastub ja kukub latsakile mustavasse körti.)

Uus naerupuhang.

Avaneb koolihärra toa uks ning hirmunud härra Roose küsib : " Issand jumal, mis siin ometi tehakse?"

Ta ei oota vastust – üle madala uksekünnise voolab vett nagu mustast kosest. Uks suletakse paugutades, kohe hädakisa.

Härra Roose: " Appi, poisid! Appi!"

Oskar :" Nüüd ta vist upub!"

Kõik tormavad koolihärra tuppa.

Härra Roose : " Uks kinni! Pange uks kinni!"

Upuvad koolihärra raamatud, mis on laotud põrandale hunnikusse.

Härra Roose : " See on ju päris kole ! " (tõuseb voodis püsti ja ajab püksid jalga).

Tema raamatud tõstetakse lauale.

Härra Roose : " Siin võib ju varsti lootsikuga sõita!"

Siis saabub köster tagasi, hirmsa häälega .

Köster : " Mis see tähendab? Poisid, saadana hinged, kus te olete?"

Keegi näitab koolihärra toa poole.

Köster : " Ah seal?" (rebib ukse lahti) " Ah seal?" (üle läve) :" Välja siit jalamaid! Kas te , roojased, ei kuulnud, mis ma käskisin teha? Mis te siin õiendate?"

Üks lähemalseisjaist : "Päästsime koolihärra raamatuid"

Köster : " Silmapilk välja siit! Luuad ja labidad kätte! Saalis ja söögitoas tõuseb vesi alatasa, isegi köögi põrand on juba märg. Te, lurjused, teete mulle hirmsat kahju!"

Härra Roose : " Pange uks kinni! Ma upun siia!" Köster (uriseb kurjalt ) : "Teie upute … eks tulge vaadake, kuidas minu poolel välja näeb. Need idioodid on siia tassinud vett vist küll kogu öö."

Härra Roose (paterdab vees ) :" Jah, aga mulle näib, et Ammejõgi on hakanud jooksma läbi meie koolimaja."

Köster : " Jätke oma rumalad naljad" ( virutab ukse kinni)

Köster(poistele) : " Kas nii pühitakse ja kühveldatakse? Ah teid, röövleid ja mõrtsukaid! Kasige mu silmist – ma ei või teid enam näha! Käige minema, te hirmsad inimesed! Ma teen siin üksi rohkem kui kogu teie sarvikukari!"

Amman :" Kuhu me peame minema? Te ju näete, et me teeme kõik, niipalju kui jõuame"

Köster (läheb marru ) : " Välja! Välja kõik! Kes siit silmapilk ei kao, sellele põletan luuaga."

Amman :" No kui asi on nii," (kehitab õlgu ), ,, ega siis pole midagi teha."

Paneb luua ära, kõik lahkuvad. Sumavad läbi vee. Köster jääb vett kühveldama.

Amman :" Nii, nüüd on kõigil jalad ja jalatsid ühteviisi märjad, eks pidagem taas üks tark nõu, mis teha. Siia me kauaks jääda ei tohi, muidu külmume kägaraks."

Siimonson (bassihäälel): " Ja näe, siis süttis Jehoova viha põlema oma purupatuse rahva peale, kes ei tahtnud kuulda tema armusõnu. Ta avas taevaluugid ja tegi suure uputuse, kus sai hukka iga liha."

Keegi (lõdisedes) : " Ole vait, Siimonson !"

Abroi : " Muidugi pea suu! Mis sa lõhverdad, kui siin enam pole tegemist naljaga."

Karu : " Lähme, poisid, sauna. Mu jalad ja saapad on muutunud kondiks ja mu pükste tagumik kohiseb nagu kasetohik. Kuid vaatame enne nii ettevaatlikult ja ühe silmaga, mis meie armas köstrihärra mürab."

Piilutakse. Köster niidab laia kaarega. Kuid vaevalt on suutnud teha paar sammu kuivemat põrandat, kui vesi tagasi voolab. Taipab, et heitlusel pole mõtet. Virutab vihaga luua nurka, sülgab, paneb käed puusa ja sajatab.

Kaks poissi tuleb sauna juurest, toober vahepuus.

Üks poiss : " Noh, see on nüüd viimane toobritäis, rohkem me enam ei keeda. Vahest aitab juba?"

Karu : " Minge ruttu, kas te ei näe, et köster ootab vett?"

Teine poiss : " Ohoh, astu siis rutemini!"

Keegi tahab keelata, aga on hilja. Veekandjad on klassitoas ja asetavad aurava kandami põrandale.

Köster (on keeletu)

Sellal kui köster on keeletu, võtab teine käbedam poiss toobri kõrvust kinni ja lükkab. Uus pahkam vett voolab põrandale.

Köster :" Issand Jeesus Kristus (surub käed kokku ja vaatab lakke) " Milliste pattude eest sa karistad mind nii kurjasti?"

Köster (veetoojaile) : " Kasige välja, te inimesesööjad, muidu löön teid surnuks!"

Veekandjate suud venivad ammuli.

Köster (karjub võõra häälega) : " Välja! Välja!"

Poisid lasevad jalga.