EESTI KEELE AJALOOST

1. Täida lüngad. Vajaduse korral kasuta teatmeteoseid.

     1. XIX sajandi I poole tähtsündmuseks kujunes ..................................
grammatika "Grammatik der Ehstniscen Sprache Revalschen Dialektes", mis pani
aluse .......................... kirjaviisile. 2. Ahrensi grammatika erineb kõigist
varasematest grammatikatest selle poolest, et ta ei lähtu enam ....................
ja ......................... keeleõpetusest, vaid võtab eeskujuks .................
keele grammatika.
     3. Samal ajal uuris Tartu ülikooli eesti keele lektor ..............................
.......................................... sõnamuutmist ja avaldas oma käsitlusi ................................................ väljaandeis.
     4. XIX sajandi eesti keeleteaduse suurkujuks tõusis .............................
..............................., kelle eesti keele alasteks olulisemateks töödeks
olid 1869. aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamat ja 1875. aastal ilmunud
"Grammatik der Ehstnischen Sprache", mida peetakse esimeseks eesti keele
teaduslikuks grammatikaks.
     5. Eesti keele ajaloo selgitamist alustas 1870. aastail Tartu ülikooli eesti keele
lektor, esimene eestlasest soome-ugri keeleteaduse doktor ....................
...................
     6. Kirjakeele ühtlustamise seisukohalt oli oluline tähtsus ......................
................................ 1884. aastal ilmunud esimesel eestikeelsel
grammatikal. 7. See grammatika kujundas ka eestikeelse
grammatikaterminoloogia (nt. käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine,
pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik
jne. )

2. Loe läbi Fr. R. Kreutzwaldi "Sippelga" teise jao (1861. a.) eessõna. Mis on Sinu arvates selle eessõna mõte?

     "Kui siis, kuda ma kõigest südamest soovin, koolitamise asjad pääv päävalt parema korrale saavad, siis hakkage kõige esiteks, armsad vennad, E e s t i  k e e l t  nõnda kirjutama, et kiri suusõnaga kokku jookseb. Need, kes vana päritut kirjutamise kombet teile kiitvad, ja sellepärast kõige paremaks arvavad, et Piibel ja Laulu-raamat enne nõnda olid kirjutatud, need ei oska veel asja lugu, vähem musta ja valgele vahet teha... Mõtlege nüüd veel, et need, kes Eesti rahvale Piibli ja Laulu-raamatu kirjutanud, võõralt maalt tulnud mehed olid, kes meie keelest väga vähe ja tema seadusest  m i d a g i  ei teadnud, siis võite kohe arvata, kuda siin eksimine võis tulla. Se tuli sest, et meie keele saabas Saksa leesti peale pandi ja seal hoopis teistviisi venitati, kuda keele loodud kombe seda oleks tahtnud ehk lubanud."

                                                        (A. Kask "Eesti kirjakeele ajaloost II")