Murdekava " Säält klassitarest kõlap mulle viil …"

 Säält klassitarest kõlap mulle viil
üts tsõõrimängu viis.
Jäll ole mina kõndman latse tiil,
ma poisist saanu miis.

" Joosep, mes sa uma kooliaost mäletet?"

"Mul om meelen, kuda me ütskõrdütte oppseme ega tuust jako es saa."

"Paa raamat kinni ja lase pääst!"

"Kats kõrd kats um kats, kats kõrd kats um kolm …"

"Jäll SA loi võlssi, kats Kurd Kats um Neil."

"Kats kord kats um neil, kats kõrd kolm um kuus, kats kõrd

neli um katõsõ."

"Kas naäit, ku nakas mineme. Mitu um kats kõrd katõsõ?"

"Kats kõrd katõsõ um katõsõ."

"Ku sa katõsõ ja katõsõ kokku panet, ku pall Sa is Sata,

õgas sis sul üts katõsõ ei olõ? Ma küsü su käest – inne oll

sul katõsõ, põra um sul katõsõ, pallus um kats kõrd

katõsõ?"

"Õgas mul enne tõistmuudu katõsõt õs olõ, tuusamma

katõsõ, kats kõrd tuudsamma um tuusamma katõsõ."

Suur akan värviliste kruutega
ning pinke rida pikk,
kon istemi mi ommi pruutega –
kel naar, ent kellel itk.

"Kas sul um meelen kah Värdi pruudi lugu?"

"Um küll."

 

"Värdi, kas sul pruuti kah um?"

"Om kjüll."

"Kiä su pruut sõs um?"

"Eeva."

"Kuis nii Eeva, sa tahtsõt jo Liisit võtta?"

"Ma Liisit ämp ei võta."

"A mille?"

"Liisil ei olõ saapid."

"Õigõ mul miis, kas sä sõs säändse tühä asja peräst pruudi maahha jätät. Kas Eeval umma´ saapa?"

"Eeval um kats paari, tõsõ vahtsõ, tõsõ vana, vanulõ lastas, ku känksepp tulõ, vahtsõ poolõtalla alla panda."

"A ku Liisa kah vahtsõ saapa saa, verivahtsõ, - mis sa sõs tiit?"

"Ütskiik."

"Mis tu tähendäs "ütskiik" – kas sõs võtat Liisi?"

"Ei ma Liisit ei võta."

"A ku Liisile kats paari vahtsit saapit ostetas?"

"Ütskiik, õgas mul tiä saapid vaja ei olõ, õõs nuu mullõ jalga ei lähä, tel um tillukõni jalg."

"Kas Eeva saapa läävä sullõ jalga?"

"Vana pitsitõsõ tsipakõsõ,vahtsõ umma ütsi paari sukkõga parra."

"…!Sa sõs Liisit ei armasta?"

"Ei armastõ –"

"Sa armastat sõs Eevat?"

"Ei armastõ Eevat kah."

"A kudas sa tedä sõs võtat?"

"Ütskiik …"

 

"Sääne see lugu oll."

"Kas sul um meeleh kah kirjä kõrdamine, mida mi pääkese täüus olliva?"

"Om küll."

 

"Kell üts – muna küts."

"Kell kats – karänaasõl lats."

"Kell kolm – kokal poig."

"Kell neli – nisu hää."

"Kell viis – viä ärä."

"Kell kuus – kua ärä."

"Kell säidse – säe säng."

"Kell katõssa – kasta leib."

"Kell ütessä – ültä edesi."

"Kell kümme – küdsä leib."

 

"Um meeleh kah tuu, et egal sõrmõl oll nimi?"

 

 

"Täitapja."

"Võivõtja."

"Pikk Piitre."

"Nimetä Mats."

"Väiku-ats."

 

"Vai tõisõldõ."

 

"Pudrukiitjä."

"Soolamaitsja."
"Pikk Piitre."

"Kullakandja."

"Tsillu-nakri-tsiirukõnõ."

 

Ent kenämb olli, kui sai mässätä,
kuulmeistri ärr kui läts -
tõist pulgakesega sai tüssätä,
kui vahetusen väits…

 

"Olliva, olliva ilosa ao."

"Turnimise tunni olliva kah ilosa."

"Olliva, olliva."

 

"Tõmmake innast trammi!"

"Hüvale poole kae!"

"Innäst lugema naka!"

"Edimäne."

"Tõne."

"Kolmas."

" Neläs."

"Viies …"

"Laske innäst vedeläs!"

"Juuske ärr !"

 

Säält klassitarest kõlap mulle viil
üts tsõõrimängu viis.
Jäll ole mina kõndman laste tiil,
ma poisist saanu miis …

 

Kasutatud materjal:
Jaan Lattik "Edimäne armastus"
Jaan Lattik " Ütskõrdüts"
Sõrmede tähendused(Rõugõ ja Harglõ) ning numbrite tähendused (Harglõ) "Võrokõstõ lugõmise raamat" lk.24 – 25.
A.Adsoni luuletus "Poisikene"

Vahetekstid koostas ja kava pani kokku Üllar Kadai.