Murdetekste

Muistend "Ruunamägi" on kogutud keelejuht Helgi Aherilt Koikkülast

 

Ruunamägi

Ruunamäel omma kolmõ talu – Külaku, Vanatarõ ja Lanna piiri koon. Vanastõ oll Külaku talun olnu väega õel vanaperenainõ. Poig oll joba peremiis, aga miniat õs olõ tiä silmäotsangi kannatanu. Ütskord leiväküdsämise aigu tulnu sandikõnõ Külakulõ, pallõlnu kah suupalakõist. Minia murdnu kah pätsi otsakõsõ. Kos vanaeit pistnu sõimama ja virutanu tuu pooliku pätsi sandilõ takast järgi. Kõik majarahvas oll väega heitünü. Leib oll jo nii pühä, õt ku kogõmata kah palakõnõ maha sattõ, pidi leivale suud andma ja andis pallõma. Vanaeit lännü sõimatõn kambrõdõ ja visanu koikudõ pikäle. Õdaku ku tedä süümä kutsuti, löüti õt joba koolu. Matustõ valmistamise aigu naisõ kõnõli, õt taa nii halb inimene, taa nakkas küll kodu käümä, taale piat risti lõikama. Sääne kommõ oll, õt surnuaida minnen lõigati mõnõ vana puu pääle rist ja üteldi:"Siistmaalõ ja mitte edesi." Surnu hing õs saa sis ristist müüdä tulla.

Matustõ aigu peeti iks matusõrong talu piiri pääl kõrras kinni,jumalaga jätmises. Ku´ Ruunamäel kinni peeti, ütel minia oma mehele:" Juhan, lõika rist." Mõni süld iinpuul surnuvankrit olnu suur pettäi, poig lõiganu sinna risti ja ütelnu:" Siistsaadik ja mitte edesi." Aga oll suur viga, õt tiä risti ettepoolõ surnut lõigas. Sulanõ ja tiinjatütrigu olli viimätse hobõsõ pääl. Nuu õs näe säält, mis iinpuul tetti. Sulanõ lõiganu kah risti ja ütelnü:"Siistsaadik ja mitte edesi."

Ku edesi minemä nakati, õs jõua hobene inäp kirstu vedädä. Küll tulliva mehe appi tõukama, aga kirst õs liigu paigast. Tollõ mõllüga tull kirstul kaas vallalõ. Panti ilustõ tagasi ja nüüd õs olõ määnestki raskust. Hobõnõ läts ilustõ minemä ja matusõ peeti viisiperäst ärä. Edespidi nakas aga Ruunamäel igasugutsid imelikkõ asju juhtuma.

Savi talu peremiis tullu hobõsõga kodu poolõ ja äkke Ruunamäel hobõnõ inäp edesi ei lähä, nigu sain olõs iin. Visanu sis hõbõdatsõ 20 kopikalise ja ütelnü:" Anna tiid". Hobõnõ oll õkva saanu edesi minnä.

Lanna Kaarli tulnu üts üüse toda tiid müüdä ja äkke löüdnü, õt omm ärä essünü. Ümbretsööri puha mättä ja paiupuhma. Istnu maha ja ku valgõs lännü,löüdnü, õt om uman Korkani suun pia versta kaugusõl Ruunamäest.

Tütärlatsõ olli mitmõkesti talgult tullu ja kõik olli nännü ku valgõ kogu läts üle Ruunamäe. Lanna Liisa ja Vanari Mari kõnõli, kuis neist must kogu nigu hainaruga müüdä vuhisi.

Viimäne temp olli joba kolhoosi aastitõ algusõn. Linttraktoriga litsuti piiripindrid tasatsõs. Kodu tullõn läts traktor Ruumamäe all pervest alla. Traktorist selet jumala keeli, õt tiä õs saa inap kangi tõmmata. Külm käsi hoit tiä kässi kinni.

Nüüd om Ruunamäel tii sirgõs ja laias tettü. Vana pedäjä omma ammu kaonu.

Vast om vanaperenaisõ hing ka katõ risti vahelt ärä päsenü.