Murdetekste

Muistend "Pikkmägi" on kogutud keelejuht Helgi Aherilt Koikkülast

 

Pikkmägi

Innevanastõ olnu Vanari talun väega virk karjatüdrik, kelle imä elanü paar versta kauõmbal, tõsõl puul suud. Tütärlats joosnu iks õdangu pääle tüüd üle suu immä kaema. Üts õdak nakanu minemä, aga vanapakan tiiraa pääl iin. Muudkui kauplõs tütarlast uma pojalõ naisõs. Tütärlats vastas õt tulõs jo küll, aga mis sa mullõ tollõ iist annat. Vanapakan lubasi, õt kõikõ saat, küsü vai kulda. "Oi, kulla saks, taha õi kulda, tuu kivve ja mulda."  Vanapakan joosnu tulistvalu minemä ja säälsaman mullakotiga tagasi.Tütarlats opanu: "Vala siia tiiraa pääle, mul hää kuivi kängitsidega kodu minnä."

Vanapakan muudkui kandnu mulda ja kivve, nii õt kesk suud sai paari versta pikkunõ ja mitmõkümne meetri kõrgune mägi. Tii läts mäe harja müüdä. Tütärlats kõndsõ müüdä tiid imä poolõ ja kitse vanapaganat:" Hää tüü, hää tii."Hõigas, õt ooda viil veidükene, küll ma tulõ, ma panõ puhta hammõ. Äkke kuuldu kikka kirgmist ja vanapagana võim oll otsan, pand padavai põrgu poolõ ajama. Jäigi tüdrikul mehele minemätä ja Pikkmägi om kaiiani alalõ. Nüüd om sinna suur ruushaud tettü ja puul mäke joba minemä veetü. Antsla valla tii omma puha tollõ kruusaga täüdetü. Hää matõjali kand vanapakan kokku.