Murdetekste

Muistend "Villaku talu" on kogutud keelejuht Helgi Aherilt Koikkülast

 

Villaku talu

 Villaku talu peretütärde kottalõ oll iks kõnõldu, õt ega suurt midä tettä ei viitsi.

Olnu peris ilusa tütrigu ja kaasavara kah kopsakas.

Lanna Kaarli käünü iks mõni õdak sääl juttu ajaman.Kõnelnu joba vellele,õt ma võta Villaku Leena ära.Piitre ütelnü,õt teemi viil üte proovi.Lännü sis puulbäõdaku Villakulõ.Tütärlatsõ kedranu linnu,imä kiildünu,õt jätke no umõtõ puulbä õdakugi varõmb järgi.Muudkui ketrasõ ja ketrasõ iga päiv.Poisi ajanu juttu ja tennü nalla.Lubanu järgmine puulbä uuõstõ tulla.Nigu järgmine puulbä poisi ussõst sesse saanu,nii Villaku peremiis neile harja.Kos tii kuradi krantsi mii aida võtmõ panniti,olli siin läve kõrval ja pääle tii siinkäümist inäp ei olõ.Piitre lännü ses Leena voki manu ja tõmmanu aida võtmõ linakuutsla seest vällä.Ütelnü,õt näed veli,seost kuutslõst saa tunnis aos kedrata,aga Leenal lätt kats kuud aigu.Leena õs olõ vokki nätal aigu puttunugi.