Soome-ugri rahvad Eestis


Praegusel Eesti Vabariigi territooriumil on eelmistel sajanditel eestlaste kôrval asunud ka teisi soome-ugri rahvaid, kellest vadjalasi vôiks nimetada pôlisrahvaks. Osa soomeugrilasi aga on sattunud siia seoses Venemaa püüdlustega allutada Liivimaa oma vôimu alla. Nii näiteks osalesid marid Ivan Julma vägede koosseisus Liivi sôjas (1558 -1583). Samuti oli soomeugrilasi ka XIX sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus teeninud nekrutite
seas, kellest môningaid kasutas F. J. Wiedemann keelejuhtidena.

Esimesed täpsed andmed Eestis elavate teiste soomeugrilaste kohta pärinevad aga 1934. aastast, mil toimunud rahvaloenduse kohaselt elas siin 841 ingerlast/isurit, 28 ungarlast, 13 liivlast, 7 karjalast, 3 mordvalast, 3 vadjalast ja 1 komi. Soomeugrilasi asus Eestis aga kindlasti rohkemgi, näiteks on P. Ariste meenutanud kahte marilast, ka ise olen kirju saanud Austraalis elavalt marilaselt, kes 1920 - 1943 Eestis elas.

Eesti Vabariigi okupeerimine 1940. a. tôi endaga kaasa ümberrahvastuspoliitika, mille tulemusena arendati rohket lisatööjôudu nôudvat suurtööstust, küüditati kümned tuhanded eestlased Siberisse, ei lastud eestlastel asuda Ida-Virumaale jne.

1990.a. juunis asutati Eesti Mari Selts, kuhu kuulub 40 marilast. Seltsi eesmärgiks eesti ja mari kultuurikontaktide arendamine, Eestis elavate maride keele ja kultuuri säilitamine. Selts aitab tähistada hôimupäevi ja korraldab maride rahvuspüha - Mari Sangari Päeva. Seltsil on internetis oma kodulehekülg ja raamatukogu. Seltsi esimees on Jaak Prozes.

1993.a. asutati komi keeleteadlase, doktor Adolf Turkini eestvedamisel Eesti Komi Selts, kuhu kuulus ligi 20 komi. Seltsi tegevuse eesmärgiks oli siinsete komide ühendamine, oma emakeele ja kultuuritraditsioonide säilitamise huvides. Nii toimusidki komide kokkusaamised, kus räägiti ainult komi keelt. Vastavalt pôhikirjale said seltsi liikmeks olla ainult komid vôi nende järeltulijad.

Môned siinsetest komidest ja osa Komimaaga seotud eestlasi soovis aga tihendada Eesti - Komi vahelist koostööd. 1995.a. oktoobris tuldi môttele asutada komi selts, kuhu saaksid kuuluda ka teiste rahvuste esindajad. Toimus initsiatiivgrupi asutamine, kuid kaugemale pole praeguseks jôutud.
.
1994.a. juunis asutati Eesti-Mordva Kultuuriselts, kuhu kuulub ligi 100 mordvalast (ersat ja
mokšat). Seltsi pôhiülesanneteks siinsete mordvalste integreerimine Eesti ühiskonda, samuti kultuurivahetuse korraldamine Eesti Vabariigi ja Mordva Vabariigi vahel. Selts aitab kaasa hôimupäevade korraldamisele ja vôtab vastu ersade ja mokšade folklooriansambleid. Seltsil on oma ruum Endla t. 4a. Seltsi esimees on Juri Kulnin.

1997.a. veebruaris asutati Eesti-Ersa kultuuriühing “Sjatko” - “Säde, kuhu kuulub kümmekond
ersalast. Kultuuriühing vôttis aktiivselt osa Eestimaa rahvusühenduste festivalist “Lüüra” ja aitas korraldada hôimupäevi. Seltsi esimees on Raissa Klinova.

Juba mônda aastat on siinsete udmurtide ja Udmurdimaaga kontakte omavate eestlaste seas ringelnud môte Eesti - Udmurdi Kultuuriseltsi asutamisest. 1996.a. jôuti Tartus Vjatka-Kalmezi Ühingu asutamiskoosolekuni (eestvedaja Veiko Tonts) . Siiski organisatsioonist asja ei saanud ja ka pôhikiri on siiani registreerimata.

1997.a. on mitmeid kordi koos käinud Eesti -Udmurdi Seltsi algatustoimkond, kelle eestvedalateks on Tatjana Novo?ejeva ja keeleteadlane Peeter Päll. Praeguseks
on seltsil olemas pôhikiri, mis vastab Eesti Vabariigi seadusandlusele, kuid on ametlikult
registreerimata. Ajakirjandusest käis läbi informatsioon, et selts sai 1997.a. novembris n Vene Kultuurikeskuses ka omale ruumi saanud.

Ungarlased.
Madjarid suurim soome-ugri rahvas elab pms. Ungaris ja selle naaberaladel. 8 sajandini elasid ungari hõimud Kaama alamjooksu piirkonnas, sealt rändasid nad ratsanomaadidena, olles tihedas kokkupuutes bulgaaride, kasaaride, petseneegide jt. Türgi hõimudega, Lõuna-Vene steppide kaudu läände.
Vallutanud 896 Kesk-Doonau madaliku, segunesid nad sealse avaari, gepiidi, slaavi jm. Päritolu rahvastikuga. Hiljem lisandus tugev türgi ja austria-saksa mõju. Nii kujunesid ungarlased segarahvaks, kelle omapärases rahvakultuuris on idapoolsed sugemed lahutamatult põimunud Kesk-Euroopast pärinevatega. Ungarlaste etnokraafiline rühm on seekäid ehk seekelid, kes elavad Rumeenias, põhil. Muresi autonoomses piirkonnas, kuhu nad toodi 10.-13. saj. Arvat. Lääne-Ungarist piirikaitserahvastikuks. Ungarlased on valdavalt katoliiklased, rohkesti on ka kalviniste luterlasi.
Arv (1992) 13,83 mln., sellest Ungaris 9,95 mln. (96,6% rahavstikust), Rumeenias (sh. Seekäid) 1,8 mln., USA-s 0,6 mln. Ja Ukrainias (Taga-Karpaatias) 0,163 mln.