Lühijutt rahvakirjanik Oskar Lutsust


Palamuse on tuntud eelkõige Oskar Lutsu ja teiste Paunvere aineliste lugude järgi. Rahvakirjanik sündis Kuremaa järve ääres Järvepera külas Posti talus 7. jaanuaril 1887.a. "Mitte järves, nagu nime järgi võiks arvata," on kirjanik ise mainimud.

Oskar Lutsu kingsepast isa Hindrik oli kosinud Posti talu noorima tütre Leena Jobso. Hiljem asuti elama Palamusele, kust lõpuks Tartusse koliti. Kirjanik O. Luts õppis 1911-1913 Tartu Ülikooli rohuteaduskonnas, võttis apteekrina osa ka maailmasõjast. Sõja lõppedes töötas ta mõnda aega Tartu Ülikooli raamatukogus ning alates 1921.a. tegutses kutselise kirjanikuna.

Avalikkuse ette ilmus Luts 1912.a., mil näitemänguga "Paunvere" Eesti Kirjanduse Seltsi auhinna võitis. Näitemängu võistlusel võitis ta samuti auhinna - sada rubla! Luts oli vaikne vaatleja. Ta oskas näha elu ka pisiasjus. Luts pole kunagi püüdnud olla rohkem kui ta on ja see on ta voorus.

Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti.

Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus. 24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud.

5. jaanuaril 1987 avati vanas koolimajas kihelkonna muuseum.