PAUL-EERIK RUMMO

1. Loe läbi järgmised P.-E. Rummo luuletused.


Kingitused

Kolm mul oli kaunist sõna,
sõna sõnatut, nime nimetut.
Üks oli kuldne, üks hõbene,
ja üks oli valgevaskine.

Oi sina tüdruk täherinda,
sulle kolm need kõik kinkisin.
Muud polnud anda mul muretul,
vilepuhujal varatul.

Üht panin päikeseks peale päeva
punasena pulbitsema.
Seal ta laseb laia laulu,
kuldseid kannuseid kõlistab.

Teise panin kuuksi kumendama
alla su akna, toa tahaje.
Seal ta igatseb ja huikab,
huikab sind hellakest hõbeselt.

Kolmanda panin ma täheksi,
täheks su silmisse, täheks su sõrmisse,
täheks su täherinnale.
Selle suudlen sealt tagasi.


Kassikangas

Kased kummarduvad peatsis
ehatäht on jalutsis

Mööda jõge, mööda rohtu
mööda valget kasetohtu
sammub öö kui pehme kass

Kirjut kassikangast koob ta
üle meie unenäo

Avasilmi, avakõrvu
meie unenäod on kõrvu
vihmalõhnalises öös

Kased kummarduvad peatsis
ehatäht on jalutsis

Ära mine, ära mine
ehatähe säramine
kassikangas, terveks jää.