MATKA MÄNGIDES

Igapäevane õppetöö toimub klassiruumis. Teade ekskursioonile, õppekäigule või matkale minekust tekitab lastes alati mõnusat elevust ja ootusärevust. Niisugune päev on tore just seetõttu, et ometi võib end tunda pingevabalt, keegi ei kipu sind hindama, samas saad ise erinevate meeltega tunnetada loodust ja salvestada kogetu püsivamalt mällu.
Kui aga matk, ekskursioon või õppekäik seostada mänguga, võib tulemus olla veelgi vahvam ja mõni taim, loodusobjekt või nähtus, mis muidu on tundunud nii igavana, võib nüüd hakata huvi pakkuma või tekitama.
Matka mängides on mõeldud kasutamiseks algklassides.
Materjalide koostamise ajendiks sai soov pakkuda lastele vaheldust igapäevasele õppetööle ning muuta matkapäev huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Sobivate ülesannete leidmine tähendab õpetajatele mahukat läbimõeldud ettevalmistustööd.
Nähtud vaev tasub ennast ära, sest enamasti jäävad lapsed matkamänguga väga rahule.
Seega otsustasime pakkuda oma ideid ka teistele õpetajatele.
Kindlasti on paljudes koolides läbi viidud hulgaliselt toredaid matku ja maastikumänge, mis vääriksid tutvustamist.
Seega kutsume üles kõiki õpetajaid jagama oma kogemusi, teadmisi ja oskusi.

On tore, kui matkamängud toimuvad erinevatel aastaaegadel,
on seotud kodukoha tundmaõppimisega ja toetavad ainetundides omandatut.






Meil on läbi viidud alljärgnevad matkamängud:

I SÜGIS
        ¤ Saula Siniallikad
        ¤ Kodumets (segamets )
II TALV
        ¤ Vana mõisa park
        ¤ Kodumets (kuusik)
III KEVAD
        ¤ Kodumets (männik)
        ¤ Nõiakaev (karstiala tundmaõppimine)





Matkamäng koosneb mitmetest osadest:
¤ orienteerumine
¤ salakirjade lahendamine, nuputamisülesanded
¤ osavusülesanded


Orienteerumise all mõistetakse oma asukoha kindlaksmääramist ilmakaarte ja maastikul leiduvate kohalike esemete suhtes, samuti eksimatut liikumist antud või enda poolt valitud liikumisteed mööda.
Orienteerumise põhivahendiks on kaart ja kompass. Orienteeruda võib ka looduslike esemete, päikese, kuu ja Põhjanaela järgi.
Orienteerumine on kui põnev aardeotsimise retk.
Vahepeal sa peatud, täidad sulle antud ülesandeid ja jätkad taas matka.
Lisaks orienteerumisoskuse arendamisele , looduse ja kodukoha tundmaõppimisele lisanduvad salakirjad, mis panevad proovile lapse leidlikkuse ja nupukuse.

Osavusülesannete abil on võimalik arendada kõiki kehalisi võimeid. Nende arendamine mängu vormis on märksa huvitavam kui kuiv treening. Ka on võimalik arendada julgust, otsustavust, tahtejõudu, kinnistada oskusi ja vilumusi, samuti kontrollida ühe või teise kehalise harjutuse omandamise taset.

Ülesandeid lahendatakse rühmades.
Rühmade moodustamiseks on erinevaid võimalusi.
Näiteks: ¤ Määratud on juht, kes valib omale meeskonna;
        ¤ Rühm moodustatakse loosi teel, juht valitakse
        rühmasiseselt.
Töö rühmades väljaspool klassi võimaldab arendada koostööoskusi uutes olukordades, arvestada kaaslastega.
Kaasõpilaste abistamine annab võimaluse tunda end vajalikuna.
Mängu lõpptulemus oleneb sellest, kuidas rühm koostööd teeb.
Saadud rühmatöö tulemus on lõplik selles mõttes, et ei ole kedagi targemat, kes võiks öelda, et saavutatud tulemus on õige või vale. Tulemust saab muuta ainult rühm ise, seega on olulised rühmasisesed suhted.
Rühmatöö õigustab ainult juhul, kui jõutakse ootuspärase tulemuseni. Olulise tähtsusega on rühmatöö õnnestumise seisukohast rühmatöö juhend.
Kui matkaala on välja valitud, võibki alustada juhendite väljatöötamist. On hea, kui matkaraja valik langeb kokku tunnis õpituga.

Matkamängu ettevalmistamine.
Matka ettevalmistus algab raja tundmaõppimisega, määratakse ära matka pikkus ja kontrollpunktid.
Seejärel hakatakse koostama juhendeid ja ülesandeid.
Vahetult enne matka tähistatakse rada, peidetakse ülesanded.




Matkamäng, mis toimus KEVADEL ja viis meid MÄNNIKUSSE, andis võimaluse korrata üle loodusõpetuse tunnis omandatud tarkused:
- erinevad taimeliigid
- ilmakaared
- kompass
- plaani lugemine, täiendamine
- matkatarkused
- legend, leppemärgid
Matkal käis 2.klass.
Igas kontrollpunktis tuli leida uus kiri juhtnööridega järgmise punkti leidmiseks ja täita kontrollpunktis oleva juhendi järgi ülesanne.





Matka käik.
I




Matk algas koolimaja juurest. Jaguneti paaridesse(kuna matka alguses liiguti mööda sõiduteed) ja saadi kahepeale plaanid, millel olid jäänud märkimata osade talude nimed. Need tuli matka käigus ise välja selgitada. Samuti pidi täiendama plaani muude tähelepanekutega
N: üksik puu jne.




Huvitavaks osutus looduses nähtu kujutamine leppemärkidega plaanil.






II
Kiri 1
LAHENDA MÕISTATUSED.

(Lisa siia mõistatused)

Järgmise ülesande võis avada siis, kui koolimaja enam ei paistnud. Selle jälgimine oli põnev just seetõttu, et matka algusrada oli paljudele lastele igapäevane koolitee.
Jõutud oli matkaraja keskpunkti. Puhati jalgu ja
lahendati loodusega seotud mõistatusi.
Seejärel jätkus matk.



III
Vastavalt plaanile jõuti metsa äärde, kus iga laps võttis värvilise lipiku ja nii moodustusid rühmad (4 rühma).
Igal rühmal oli nüüd oma värv ja seda värvi kirju tuli edaspidi otsima hakata.

Rühma siseselt valiti juht.
Juhi esimeseks ülesandeks oli tutvustada edasise käitumise nõudeid:


Kiri 2
Enne sisenemist matkarajale palun järgida seda väikest eeskirja:

Kui olete oma ülesanded kontrollpunktides täitnud, võtke endaga kaasa kõik paberid, ka rajamärgistuspaberid, neid on hea kasutada lõkke tegemisel ning ka mets jääb kenam.
Ja veel ! Hoidke matkarajal silmad-kõrvad lahti, sest lõkke ääres esitatakse sulle 2 tähelepanekuküsimust.

Pärast eeskirjadega tutvumist, tuli otsida järgmine kiri.



Kiri 3
JÄRGOMIONE ÜOLESOANONE KIOVIODE JUUORES.

(Järgmine ülesanne kivide juures.)



Õiget teed aitasid leida nooled maas (oksad, käbid) ja värvilised lindid puude küljes.
(kivide plaan)
Esmalt tuli üles leida uus kiri.

Kiri 4
LÄBIRADAPLAANIJÄRGI.
UUSKIRISUUREKIVILÄHEDAL.

(Läbi rada plaani järgi. Uus kiri suure kivi lähedal.)



Männi küljes suur plaan, kuidas kivide juurest rada läbida.
Ülesanne nõudis tähelepanu, meeldejätmist, osavust.
Raja märgistus aitas leida üles suure kivi.
Kivi juurest leitigi uus kiri juhatusega uude punkti ja täideti kivi külge kinnitatud juhendi järgi ülesanne.



Kiri 5
SEALT UUS JÄRGI MÄRGISTUSTE LEIA ONNINI TEADE MINE
. (Mine märgistuste järgi onnini, sealt leia uus teade. )



Ülesanne suure kivi juures.
Kivi küljele olid märgitud PÕHJA SUUND. Jagati välja kompassid ja kontrolliti nende abil märgitud ilmakaarte õigsust.
Seejärel tõmbas üks laps rühmast loosiga ilmakaare nimetuse
ja pidi vaatama läbi paberist valmistatud toru loosiga tõmmatud ilmakaare poole. Tähtis oli märgata kolme asja ja kirjeldada neid rühmakaaslastele. Rühmakaaslased pidid need paberile joonistama. Töid eksponeeriti koolimajas.



Leidnud üles onni otsiti uus kiri järgmise punkti leidmiseks ja igat last ootas nimeline kiri, mis rippus kahe männi vahele kinnitatud nööri küljes.

Juhendis seisis:
UUDISED. UUDISED.


Leia kiri, millel on sinu nimi. Täida sulle usaldatud ülesanne. Kui oled valmis saanud, leia mahalangenud puu, roni selle otsa ja alla saad vaid siis, kui oled kõigi ees aru andnud, mida teada said.



Iga õpilase kiri sisaldas küsimust mõne kaaslase kohta.
N: Kiri Mona Lisale - Küsi Johani käest, mis on tema lemmik aastaaeg ja millal on tema sünnipäev ?


Kui kõik olid saanud sõna võtta, pidi rühm leidma järgmise kirja.
Ülesanne nõudis kaaslase tähelepanelikku kuulamist, mis ei osutunudki kõige lihtsamaks. Oli neid, kes ei mäletanud, mida kaaslane vastas.


Kiri 6
JA NÜÜD - AARDEJAHILE LÕKKEPLATSILE ! ETTEVAATUST ! ÄRA TORMA ! SIIN ON RÄSTIKUID NÄHTUD !

Lõkkeplatsi ümbrusest leiti aardekirst, mis oli täidetud kommidega.

Järgnes lõkketegemine, kus tule alustuseks kasutati ära rajalt kaasa võetud tähistused ja kirjad.
Lõkke ääres kinnitati keha, puhati jalgu, jagati muljeid.
Nii nagu õppetunniski, ei tohi ka matkadel, ekskursioonidel ja õppekäikudel jätta ära kokkuvõtete tegemist ning hinnangu andmist.
Lõkke ääres oligi sobiv aeg anda hinnang läbitud rajale, lahendatud salakirjadele, ülesannete raskusele ja koostööle rühmades ( kuidas abistati üksteist, kuidas käituti, kuidas ülesannete lahendamisest osa võeti, kes millegi üllatavaga silma paistis ).
Kokkuvõtteks premeeriti tublimaid. Iga laps teenis ära auhinna, kuna igas inimeses on võimalik alati leida midagi head. ( Kas kaaslaste aitamise, sõbralikkuse, abivalmiduse, tähelepanelikkuse, osavuse või taiplikkuse eest).

Oluline on ka jälgida, et kõik matka alguses antud ülesanded saaksid täidetud ja kontrollitud. Nüüd selgitati välja tähelepanelikumad loodusvaatlejad.

Lahendati matka alguses antud tähelepanekuküsimused:
1. Mitu sipelgapesa jäi kogu matkaraja äärde ? (3)
2. Mitu kivi oli teises kontrollpunktis ? (10)

Mängiti mõned mängud:
¤ Tagumine paar välja
¤ Pikk nina (2.klassi lemmikmäng)
¤ Öö ja päev
¤ Haned luiged

Tagasiteel jõuti platsile, kuhu oli muruniidukiga kõrge rohu sisse sõidetud labürint.
Toimus käbide üle õla viskamise võistlus ja seejärel läbinud labürindi võis asuda koduteele.


Matk oli vaheldusrikas, meeldejääv ja loeti laste poolt õnnestunuks.


Ideid võib leida järgmistest raamatutest:

1. Hugh McManners Matkatarkuste käsiraamat - Suurbritannia 1996.a.
2. Endel Isop     Orienteeruja- Tln 1986
3. Rajaleidjad- Orienteerumise tv I-II- Kirjastusühing "OMA SAAR" 1992
4. Orienteerumisaabits- EHA väljaanne 1990
5. Orienteerumine- I KSL väljaanne 1989
6. Endel Isop        Liikumismängud- Tln " Valgus" 1974
7. Miloš Zapletal    1000 mängu- Tln "Valgus" 1984

Koostanud:

Elina Veering ja Elve Kukk
Oru põhikooli ( Harjumaal)
algklasside õpetajad