Kordamine geograafias

 

 

1.      Mis on mägi?

2.      Mis moodustavad mäeaheliku?

3.      Mis moodustavad mäestiku?

4.      Mis moodustavad mägismaa?

5.      Kuidas jaotatakse mäestikud kõrguse järgi?

6.      Mis on laam?

7.      Mis põhjustab laamade liikumist?

8.      Kuidas tekivad tardkivimid?

9.      Mida sisaldavad settekivimid?

10. Millest tekivad purskekivimid?

 

 

Vastused:

 

1.      Mägi on pinnavormi muutus (suhtelise kõrgusega üle 200 meetri).

2.      Mäeaheliku moodustavad mitu mäge ühes reas.

3.      Mäestiku moodustavad mitu mäeahelikku ja nende vahele jäävad orud.

4.      Mägismaa moodustavad mäestikud ja nende vahele jäävad tasandikud.

5.      Mäestikud jaotatakse kõrguse järgi kolmeks:

·        Kõrgmäestik (üle 2000 m, nõlvad järsud, orud kitsad ja sügavad. Näiteks Himaalaja, Andid, Kordiljeerid.)

·        Keskmise kõrgusega mäestik ( 1000-2000 m, nõlvad paiguti lauged ja orud laiad. Näiteks Skandinaavia mäestik, Karpaadid.)

·        Madalmäestik ( kuni 1000 m, ümarad mäed ja lauged nõlvad. Näiteks Juura.)

6.      Laam on naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk.

7.      Laamade liikumist põhjustab magma.

8.      Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.

9.      Settekivimid sisaldavad surnud taimede ja loomade kivistunud jäänuseid.

10. Purskekivimid tekivad vulkaanipurskel maapinnale voolanud ja seal kiiresti tardunud laavast.