Vana-Kreeka. Kordamine 1,  10. klass

 

1. Kultuurid, mis mõjutasid Vana-Kreeka kultuuri arengut.

Väga paljud asjad Vana-Kreeka (joonis 1) kultuuris on üle võetud Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuurist, näiteks jumalate panteon.

Joonis 1. Vana kreeka kaart (www.paideyg.ee/.../ kunstilugu/egeuse/sisu.htm)

 

1.1 Kreeta ehk (Minose) minoiline kultuur

See kultuur kujunes ~2000 a. e.Kr. Selle kultuuri loojad pole teada, samuti ei osata lugeda sellel ajal kasutusel olnud kirja, lineaarkirja A, sest see on kõikidest teistest kirjasüsteemidest erinev.

Sellele kultuurile olid väga iseloomulikud labürinditaolised lossid, näiteks Knossose palee (joonis 2-3).

Knossose palee pilte (www.paideyg.ee/.../ kunstilugu/egeuse/sisu.htm):

                                 Joonis 2. Knossose palee varemete pealtvaade

                               Joonis 3. Knossose palee sisevaate rekronstruksioon

Nende losside juures on huvitav see, et nad olid kindlustamata ja kunstis puudusid sõjaelemendid, domineerisid naised ja kujutati pidustusi, järelikult ei olnud kreetalased väga sõjakas rahvas.

See kultuur hävis ~1500 eKr, selle põhjused pole täpselt teada, aga arvatakse, et selle võis põhjustada Thera saare vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiidlaine. Selle järel võis Kreeta muutuda nõrgaks ja võidi vallutada ahhailaste poolt.

 

1.2. Mükeene kultuur

Selle kultuuri rajasid ahhailased, kes asusid Balkanile juba 2000 eKr, aga kõrgkultuur kujunes, kui Kreeta oma lõppes. Nad võtsid Minose kultuuri üle, kuid tänu oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur (Hellaadiline kultuur).

Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest peamiselt kirjutati üles majandusega seonduvat.

Ka selles kultuuris oid labürinditaolised lossid, kuid nüüd ümbritseti neid kükloopiliste müüridega. Samuti näitab selle rahva sõjakust see, et ühiskonda juhtis sõjapealik koos oma sõjalise kaaskonnaga.

~ 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja Mükeene kultuur hävis.

Joonis 4. Mükeene linnuse rekonstruktsioon. u. 1600-110

2. Vana- Kreeka kultuuri tutvustus, erinevad ajajärgud

Minu arvates on Vana-Kreeka ajalugu kõige kergem õppida ajajärkude kaupa, loogilises järjekorras. Nii jäävad vähemalt mulle asjad paremini meelde.

 

2.1 Homerose ajajärk (tume ajajärk, 1100-800 eKr)

Sellel ajal oli tsivilisatsiooni langus, see kadus koos kirjakunstiga. Toimusid väljaränded Väike-Aasia läänerannikule.

Aga sellel ajastul toimus ka häid asju. Nimelt õpiti rauda sulatama.

 

2.2. Tsivilisatsiooni uus tõus (Arhailine ajajärk, 8.-6. saj. eKr)

Tsivilisatsiooni tõusuaeg. Jälle muutusid inimesed rohkem paikseteks. Peamiselt kasvatati ja oliive ja samuti karjatati lambaid.

Samuti koloniseeriti Vahe- ja Musta mere piirkonda. Loodi kaubanduskolooniaid. See tõi kaasa kaubavahetuse elavnemise ja see omakorda 7. saj. hõberaha kasutuselevõtu.

Kujunesid religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. 776. a. eKr toimusid esimesed olümpiamängud.

Arhailise ajajärgu lõpuks loetakse Kreeka-Pärsia sõdasid aastatel 490-479a eKr.

 

2.3. Klassikaline ajajärk

Valdav osa klassikalisest ajajärgust hõlmab Ateena ja Periklese valitsusaega (460-430 eKr).

Tekkisid kaks erinevat liitu: Peloponnose Liit eesotsas Spartaga ja Ateena Mereliit e. Deelose Liit eesotsas Ateenaga.

Kreeklastel ei onud suurt ühtset riiki, vaid olid erinevad polised.

 

Polis- Vana-Kreeka linnriik, mis oli teistest sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.

Polise kodanikeks olid täisealised mehed. Spartas said mehed täieõiguslikeks kodanikeks 30-aastaselt. Nende kohus oli riiki kaitsta ja juhtida.

Poliitikaga tegeleti enamasti rahvakoosolekutel , kus osalesid ainult kodanikud. Oli olemas mingil määral demokraatia, aga riigi etteotsa sattusid ikka aristokraadid (aristoi [paremad]).

Kreekas esines 3 erinevat valitsemisvormi:

1.    Aristokraatia

2.    Demokraatia

3.    Türannia

 

Igapäevaelus oli meestel kõrgem positsioon, kui naistel, kes püsisid enamasti kodus.

Mehed aga käisid ise sümpoosionitel (pidustused), tegid ilma riieteta sporti, esines väga palju homoseksuaalseid suhteid- see kõik moodustas aristokraatliku eluviisi.

 

Kasutatud kirjandus:

 

10 kl. Ajaloo õpik ja konspekt ja www.paideyg.ee/.../ kunstilugu/egeuse/sisu.htm ...