EESTI RAHVUSSÜMBOLID

RUKKILILL

Meie rahvuslilleks on taevasiniste õisikutega umbrohi, mida kasvab eriti arvukalt taliviljapõldudel. Eluviisiltki sarnaneb see taim hämmastavalt rukki ja talinisuga ning isegi seemned on neil sarnased, kui lendkarvad välja arvata. Rukkilille, nagu ka rukki seemneid, idanevad sügisel ning elavad talve üle noorte taimedena.

Rahvuslill kuulub korvõieliste sugukonda. Korvõisikus asuvad magusat nektarit sisaldavad kellukjad äärisõied, millel puuduvad sootuks emakas ja tolmukad. Äärisõied on vaid taime peamiste tolmeldajate – mesilaste ligimeelitamiseks. Tema seemned arenevad õisiku keskel asuvatest putkõitest. Ühel rukkililletaimel võib valmida üle 5000 seemne ja need levivad nii õlgedega viljapõllult, koos teradega kui ka loomade ja vee abil. See kaunis taimeke õitseb juunist oktoobrini.

Rukkilill ravib, pakub putukatele mett ja inimestele silmailu, tekitab tuska põllumeestele, kuid on sellele vaatamata siiski kõige kaunim umbrohtude seas.

SUITSUPÄÄSUKE

Rahvuslinnuks valitud ja hästi tuntud suitsupääsuke on üks kolmest meil elavast pääsukeseliigist. Pika harksabaga, sinakasmusta selja ning roostekarva lauba ja kurgualusega värvuline on tavaline pesitseja küladega ja taludega kultuurimaastikul. Linnuke ehitab mudast endale kausja pesa lautadesse, küünidesse ja teistesse kõrvalhoonetesse, sageli katuseräästa alla. 3-7 pesahoidjat poega, kes on koorudes väga väetid, iseseisvuvad ja lahkuvad pesast kolme nädala pärast ning koonduvad salkadesse. Rändeajal moodustavad suitsupääsukesed koos teiste pääsukestega suuri parvi veekogude, soode ja roostike kohal, kus leidub neile toiduks palju õhuputukaid. Pääsukesed rändavad talvituma Aafrikasse septembri lõpus – oktoobri alguses ning naasevad koju aprilli lõpus – mai alguses.

Suitsupääsuke ennustab ilma ning toob päevasooja ja ka hingesooja.

PAEKIVI EHK PAAS

Meie rahvuskivi – paekivi all mõistetakse nii lubjakivi, dolokivi kui ka merglit. See kivi polegi nii hall, ilmetu ja igav, nagu pealiskaudsele pilgule võib tunduda.

Paekivist leiame palju värve ja mustreid ning ohtrasti ammu elatud mitmekesise elu jälgi. Siin on läbilõige sadade miljonite aastate tagusest elust, mis näitab oma kivistunud lubikehasid tänapäevas.

Me elame selle kiviga koos – tema peal ja ka sees juba mäletamata aegadest. Paekivi teadaoleva kasutuse algus ulatub iidsetesse aegadesse, mil sellest ehitati kivikalmeid, hooneid ja kindlusi. Paest on ka suurem osa hilisemate aegade tähtsamatest arhitektuurimälestistest.

Paasi leidub palju Põhja-Eestis ja saartel ning Kesk-Eestis. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut, olles meie maa kauneimaid geoloogilisi vaatamisväärsusi.

KASUTATUD KIRJANDUS

*”Eestimaa. Looduse teejuht”

*”Eestimaa. Maa, rahvas, kultuur.”