HÜDRALASED

 

SELTS: Hüdralised

SUGUKOND: Hüdralased

PEREKOND JA LIIK: Hydra vulgaris, H. oligactis jt.

 

Euroopa magevetes elutsevad hüdralased esinevad kõikides rahulikes vetes ja veelompides. Kõigil neil on pikk voolujooneline keha, mille ühes otsas paikneb tugevasti aluspinna külge kinnituv tald, teises otsas aga õrnadest kombitsatest koosnevast pärjast ümbritsetud suuava.

Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, mis vabalt tiigi- või järvevees hõljub. Välimus on aga petlik, sest tegelikult on hüdralased röövloomad, kes alistavad ja püüavad väikesi loomi.

 

ELUVIIS

Väikesed ja peaaegu läbipaistvad hüdralased elavad kolooniatena mis tahes tüüpi magevetes. Nende keha moodustab kahe rakukihi – ektodermi ja endotermiga – ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe kihi vahel paikneb õhuke sültjas aine, mida nimetatakse vahehüüvendiks ehk mesoglöaks.

Keha alapoolel paikneva jala abil kinnitub hüdralane aluspinna külge. Hüdralased on aga võimelised ka liikuma. Nad võtavad sisse vibuja asendi ning toetavad end vaheldumisi nii jalale kui kombitsatele.

Keha esiotsas paikneb toidu vastuvõtmiseks ja seedimatute jäänuste väljutamiseks ette nähtud suuava. Suuava ümbritseb toidu haaramiseks ette nähtud peenikeste kombitsate pärg. Iga kombits on varustatud kõrverakkudega, milles paikneb kõrveniit. Raku välispinnal on tundekarvake – kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse.

Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke. Esimese tüübi kõrveniit on varustatud ogaga, mis tungib ohvri kehasse, põhjustades üldist või siis kohalikku mürgistust. Teise tüübi niit mässib end ohvri ümber. Samuti on olemas kõrverakud, mis kleebivad ohvri enese külge. Neid kasutavad hüdralased ka ajutiseks kinnitumiseks edasiliikumisel.

 

TOITUMINE

Hüdralased toituvad mitmesugustest veeloomadest, kes on piisavalt väikesed selleks, et hüdralased need nahka panna võiksid. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikesi kalu.

Hüdralase kombitsad liiguvad vaikselt vees hetkeni, mil silmapiirile ilmub saakloom. Sel hetkel tulistavad kombitsad välja kõrveniidi, halvavad saagi ning suruvad suuavasse. Kui ohver on suuremõõtmeline, ajab hüdra suuava pärani. Kui toitu gastraalõõnde jõuab, hakkab hüdralase keha kokku tõmbuma ning seedeensüüme eritama, seetõttu lagundatakse toit mehaanilisel ja keemilisel meetodil. Kui saakloom tervikuna sisemuse ei mahu, neelab hüdralane alla vaid ühe osa. Kui see on seeditud, lükatakse saak sügavamale. Kui tavapärast toitu napib, muudavad mõned hüdralased oma toidusedelit. Kuigi nad on lihasööjad, hakkavad nad toituma nende kehas elavate ainuraksete ripsloomade poolt eritatavatest ainetest.

 

PALJUNEMINE

Hüdralased paljunevad kahesugusel viisil. Suvekuudel, kui toitu on piisavalt, sigivad hüdralased sigitult – pungumise teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine.

Pungumise korral ilmuvad keha välispinnale väikesed mügarikud, mis pikkamööda kasvavad ning millele moodustub suuava ja kombitsapärg. Seejärel uus isend eraldub ning seab end ümbruskonna sisse iseseisva ja sõltumatu organismina.

Sügisel, ilmastikutingimuste halvenemisel sigivad hüdralased suguliselt. Iga hüdralane toodab nii mees- kui naissugurakke, mis tekivad kehaseina süvendites tavalistest rakkudest. Keha ülapoolel, kombitsate all tekivad seemnerakkudega täidetud kuhjataolised paksendid, alaosas aga poolkaarekujulised paised suure munarakuga. Tavaliselt viljastavad munaraku teise isendi seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud hukkuvad).

Tavaline pärishüdra (Hydra vulgaris) on mõlemasuguline, mis tähendab, et ühe isendi kehas paiknevad nii nais- kui ka meessugurakud, ent hüdralaste hulgas on siiski ka lahksugulisi liike.

 

HÜDRALASTE ISELOOMULIKUD OMADUSED

Kuju: Tavaliselt kuni 15 mm pikk. Hädaohu korral võib kerra tõmbuda.

Kombitsad: Tavaliselt 6 kombitsat kasvavad suuava ümber. Igaüks neist on varustatud väikeste kõrverakkudega. Hüdra kasutab kombitsaid jahipidamiseks, enesekaitseks ning edasiliikumiseks.

Tald: Kleepuv, selle abil kinnituvad hüdralased aluspinna külge.

Keha: Voolujooneline, seespool paikneb gastraalõõs. Keha moodustavad 2 rakukihti, mille vahel paikneb vahehüüvend ehk mesoglöa.

Suuava: Mõeldud mitte ainult toidu vastuvõtmiseks, vaid ka seedimatute jäänuste väljutamiseks.

Pung: Hüdralased sigivad ka sugutult – pungumise teel. Kehapinnal areneb uus isend, kes hiljem eraldub.

Sugurakud: Enamik hüdralasi toodab nii seemne- kui ka munarakke.

 

SUURUS

Pikkus: 6-15 mm.

 

PALJUNEMINE

Pungumine: Kehapinnal moodustub pung, mis “venib” nooreks hüdralaseks, kes lõpuks emaorganismist eraldub.

Suguline paljunemine: Osa hüdralastest on mõlemasugulised, tootes nii muna- kui ka seemnerakke. Ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Elavad tiikides ja järvedes, tavaliselt kinnituvad aluspinna külge.

Toitumine: Ussikesed, aerjalalised, kullesed, kalamaimud ning putukavastsed.

Eluea pikkus: Teadmata.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Hüdraloomade (Hydrozoa) klass hõlmab üle 2700 liigi, kes jaotatakse 6 seltsi.

 

ESINEMINE

Hüdralased elavad jõgedes, järvedes ning tiikides peaaegu kõikjal maailmas. Ka Eestis elab mitu hüdralaste liiki, näiteks pärishüdra (Hydra vulgaris), kes erinevad üksteisest värvuse poolest, mis oleneb nende toidu koostisest.

 

KAITSE

Hüdralaste populatsioonid moodustavad harilikult suuri kolooniaid, mis koosnevad suurest hulgast isenditest.

 

Kas tead, et…

*Hüdralased on meistrid ellujäämises. Nad peaaegu et ei vanane, kuna kõik keharakud uuenevad mõne nädala tagant.

*Hüdralaste puudub aju. Aju funktsiooni täidab närvikiududega ühendatud meelerakkude võrk. See on närvisüsteemi lihtsaim tüüp.

*Teadusliku nimetuse Hydra said hüdralased kreeka müütides esinenud üheksapealise Hüdra järgi – kui Herakles tal ühe pea maha raius, kasvas kohe uus asemele.

*Hüdralased on allveeakrobaadid. Nad on võimelised edasi liikuma omapäraste saltode abil.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loomade elu

*Looduse entsüklopeedia

*www.biol.s.u-tokyo.ac.jp/.../hydra.html