Abraham Lincoln (1809-1865)

 

Üks USA kuulsamaid presidente on Amraham Lincoln. 1860. aasta presidendivalimisel toetas teda vähem kui pool valijatest ja ta jäi paljude jaoks kogu järgneva viie presidendiks olemise aasta jooksul ebapopulaarseks. Lincoln oli orjapidamise vastu, ent paljud lõunaosariikide maaomanikud pidasid ikka veel orje. Kui Lincoln presidendiks sai, lõid 11 lõunaosariiki põhjaosariikidest lahti ja moodustasid konföderatsiooni (liidu). Põhjaosariikide ja konföderatsiooni vahel puhkes kodusõda. Lincoln oli väga võimekas sõjajuht. Ta koondas põhjaosariigid oma ühtse juhtimise alla. Ehkki paljud Abrahami enda valitsuse liikmed olid tema vastu, viis ta 1865. aastal põhjaosariigid võidule. Hiljem püüdis Lincoln sõjakahjustusi heastada ja kahte vastaspoolt lepitada.

 Abraham Lincoln oli hea kõnemees. 1863. aastal pidas ta Pennsylvania osariigis Gettysburgis kodusõja ohvrirohkeima lahingu paigas kalmistu sisseõnnistamisel kuulsa kõne. Selles ta rõhutas, et sõdurid ei langenud asjatult.

 USA-s Lõuna-Dakota osariigis Black Hillis on Rushmore’i mäenõlval kaljust välja raiutud nelja presidendi – Abraham Lincolni, George Washingtoni, Thomas Jeffersoni ja Theodore Roosevelti – näoreljeefid.

 

Abolitsionism

Lincolni valitsemisajal tugevnes USA-s orjuse kaotamist taotlev liikumine – abolitsionism. Põhjaosariikide keskklassi juhtimisel ühinesid sellega paljud vabastatud orjad. Mõned, nagu näiteks Andrew Scott, võitlesid kodusõjas põhjaosariikide sõjaväes. Orjade põgenemiseks lõunast põhja (vabadusse) korraldati salajane tee, nn. Maa-alune raudtee. Harribet Tubman, kes ise niimoodi põgenes, aitas hiljem 300 orja sama teed mööda vabadusse.

 

Lincolni surm

14. aprillil 1865 oli Abraham Lincoln Washingtonis Fordi Teatris. Kodusõjas lõunaosariike toetanud näitleja John Wilkes Booth hiilis presidendi looži ja tulistas teda. See lask sai tollasele Ameerika presidendile saatuslikuks ja ta suri järgmisel päeval. Seega suri Abraham Lincoln 15. aprillil 1865. aastal Washingtonis.

 

KASUTATUD KIRJANDUS: