Puugipask

 

Puugipask ehk Fuligo septica on limaseen. Limaseentel puudub seeneniidistik  ja nende keha on vegetatiivne amööbitaoline limane mass, mida nimetatakse plasmoodiumiks, mis roomab endale toitu otsides mööda kõdunevat puitu ringi. Teda on seostatud puugi või koguni nõiaga. Rahvasuus tuntakse teda puugipasa, puugisita, harva nõiapasa, aga ka harvem lehmasita, koerajäti, kratisita, päärapasa, peerapasa ja muugasita nimetuse all  Ta on maailma suurim limaseen, mille viljakeha võib kasvada üle 30 cm suureks. Tema viljakeha on padjakujuline. Värvuselt on puugipask oranžist tellispunaseni. Ta on praguneva pinnaga, seest täidetud tumepruuni tolmava eosmassiga.

Leida võib puugipaska kasekändudel soistes kohtades, kõikjal Eestis. Paljunemisajal juulist septembrini, ronib ta valguse kätte ning moodustab kuiva värvilise viljakeha, mis on täidetud eostega. Puugipask on mõnes mõttes  seent meenutav alglooma esindaja, kes elab oma elu varjatult, kellelegi kahju tegemata või kasu toomata. Vanasti usuti, et puugipask on tõesti puukidest või krattidest maha jäetud.

Rahvasuu järgi võib puugipasa leidmisega palju halba juhtuda. Näiteks uskumus, et kui puugi või krati kõht vara (piima) vedades liiga täis saab, siis ta jätab endast maha jälje, puugipasa. Tavaliselt põletati see kohe ära, kartes tagajärjena puugikskäijal juhtuvat mingi õnnetus, näiteks tekkisid tal seedehäired vm. Teise suurema rühma puugipasa kohta moodustavad teated, mille kohaselt saadab nõid puugipasa ohvrile kahjutekitamiseks.

                

 

Kasutatud kirjandus

 

“Eesti loodus”

http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr4/pilv.htm

http://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/kaitstud/magister96_Jyrgenson.html

Pilt

http://www.pilzepilze.de/piga/pics/fuligo_septica_do1.jpg