SKUNK (Mephitis mephitis)

Tutvustuseks

Skunk jahib öösiti. Tema karvastiku värvus on kaugele nähtav, mis on ka ühtlasi kaitsevärvuseks vaenlaste vastu. Skungid elavad karjadena. Mitu looma jagab ühte urgu.

Skunki tuntakse kui ebameeldiva lõhnaga looma, kuid see on tal ainult kaitseks.  Skunksid on nirkide sugulased.

Välimus

Skungi keha alapool on harilikult tumeda värvusega, valge vööt seljal on vaenlastele hoiatussignaaliks, mitte maskeerimiseks. Tänu eemaletõukuva haisuga vedelikule ei ole skungil tarvis karta suuremat osa kiskjatest ega ka inimesi.

Eluviis

Skungid veedavad päeva väikeste karjadena urus, mille nad ise endale on kaevanud või teistelt loomadelt pärast viimaste lahkumist üle võtnud. Sageli jagavad nad urgu teiste loomadega. Skungid hõivavad vaid osa urust, ülejäänud osa jätavad aga teistele. Õhtul lahkuvad nad urust ning suunduvad toitu hankima.

Skunk on loom, kes on suuteline kohastuma eluks inimeste läheduses. Linnades ja külades elutseb ta puuriitades või ka aiakuurides, peale asulate kohtab teda põhiliselt hõredates metsades, rohtlates ja kõrbetes. Suvel kasvatavad emasloomad urus poegi.

Emasloomade rühm jagab mõnikord ühist territooriumi, ent toitu hangib igaüks oma territooriumil. Isasloomad elavad sel ajal erakuna.

Vaenlaste eest kaitseb skunk end anaalnäärmetest eemaletõukuva lõhnaga vedelikku eritades. Kui see silma satub, võib ründaja ajutiselt pimedaks jääda. Niisuguse kaitse põhieesmärgiks on vastase rünnaku peatamine ning skungile kiire põgenemisvõimaluse andmine.

Toitumine

Skunk on lihasööja, kes toitub peamiselt suurtest putukaliikidest, näiteks kilkidest ja ritsikatest ning pisiimetajatest.

Sageli hangib ta toitu maapinnalt ning langenud lehtede kihtidest, kust otsib mardikavastseid, vihmausse, vahel ka juurikaid ja seeni, mida ta oma tugevate küünistega välja kaevab. Toitu hankides tugineb ta peamiselt oma heale haistmisele.

Skunk ei põlga ära ka korjuseid, maha kukkunud puuvilju, pähkleid ja maapinnal pesitsevate lindude mune. Skunke on nähtud ka madalas kaldavees kala püüdmas.

Paljunemine

Skunkide innaaeg langeb veebruari-ja märtsikuusse. Isasloomad hakkavad sel ajal ringi rändama ning suunduvad partneri otsingul oma territooriumi piiridest sageli ka kaugele väljapoole.

Innaajal on parem neid vältida, kuna nad  on siis väga ärritatud ning kasutavad oma relva nii inimeste kui loomade vastu. Emaslooma kohates haarab ta sellest saagi kombel kinni. Kohe pärast seda leiab aset paaritumine, mille käigus hoiab isasloom emasloomal hammastega turjast kinni.

Tiinus vältab pisut üle kahe kuu. Ühes pesakonnas sünnib 3-10, keskmiselt neli-viis karvatut ja pimedat poega

Silmad avanevad poegadel umbes kolme nädala möödudes. Poegi toidetakse emapiimaga 6-8 nädala vältel. Alates 5. nädalast, pärast silmade avanemist, alustavad skungipojad uru ümbruses ringkäike.

Kuuendal elunädalal saadavad pojad juba ema öistel jahikäikudel. Pere jääb kokku järgmise innaajani.

Kas tead, et …

Skungi hais

Skunke tuntakse selle poolest, et end kaitstes eritavad nad päraku ümbruse näärmetest ebameeldiva lõhnaga vedelikku, mis meenutab küüslaugu, mädanenud kapsa, kõrbenud sulgede ja kummi segu. Skunk on võimeline seda vedelikku pritsima kuni nelja meetri kaugusele ning tabama ründajat otse silmadesse.

Iga vaenlast hoiatab skunk kõigepealt, pöörates tema poole oma püstiaetud keha tagaosa ja püstise saba ning trampides eesjalgadega.

Juhul, kui hoiatusest ei piisa, tõuseb skunk eeskäppadele püsti, vaatab ümberringi ja ajab tagajalad laiali. Seejärel pritsib ta 7-8 korda eemaletõukava haisuga vedelikku, mis täidab oma eesmärgi peaaegu alati. Röövloomad õpivad neid rahule jätma.

PÕHIANDMED

SELTS                  SUGUKOND              PEREKOND JA LIIK

Kiskjalised            Kärplased                    Mephitis mephitis

SUURUS

Pikkus: 33-40 cm.

Saba pikkus: Kuni 40 cm.

Kaal: 1,5-2,5 kg.

PALJUNEMINE

Suguküpsus: 11. elukuul.

Innaaeg: Veebruaris-märtsis.

Tiinuse kestvus: 62-66 päeva.

Poegade arv: 4-10, tavaliselt 3-5.

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Ööloom, seltsiv, vanad isasloomad elavad suviti erakuna, talvel jagavad urgu, aga mitte emasloomaga.

Toitumine: Harilikult putukad ning pisiimetajad, metsikud viljad, pähklid ja linnumunad.

Eluea pikkus: Vabas looduses 7 aastat, vangistuses 8-10 aastat.

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Eristatakse 13 skungiliiki, kes kõik esinevad alates Kanada lõunaosast kuni Lõuna-Ameerikani.

ESINEMINE

Elutseb arvukana Kanadas ja Ameerika Ühendriikides (välja arvatud Alaska) ning Mehhiko põhjaosas.

KAITSE

Oma kodumaal pole skunk otseses ohus ning teda on lubatud küttida (karusnaha pärast), ent ainult eriloaga. Paljud skungid kaotavad igal aastal elu maanteedel. Põgenemise asemel tulistavad nad „vaenlase“ pihta äärmiselt ebameeldiva lõnaga eritist.

Kasutatud kirjandus:

1.      Kogumik „Loomariigis“

2.      „Loomade elu“ Steve Pollock, lk 35

3.      „Illustreeritud lasteentsüklopeedia“ Dorling Kindersley, lk 384, 397.

4.      „Laste entsüklopeedia“ Leslie Colvin ja Emma Speare.

Piltide allikad:

1.      http://www.biosurvey.ou.edu/okwild/misc/skunk.html

2.      www.fcps.k12.va.us/.../mpages/striped_skunk.htm

3.      http://www.oceanlight.com/spotlight.php?img=12053

http://www.fcps.k12.va.us/StratfordLandingES/Ecology/mpages/striped_skunk.htm