TÄHNIKSALAMANDER

 

 

KLASS: Kahepaiksed

SELTS: Sabakonnalised

SUGUKOND: Salamanderlased

PEREKOND JA LIIK: Salamandra salamandra

Tähniksalamander elutseb Euroopas ning osalt ka Aasias. Tema nahk on iseloomulikult erksavärviline – märkimisväärse mustriga, mis on tema vaenlastele hoiatussignaaliks.

 

KESKKOND

Varjulised kohad puude all, niiske muld ning risuga kaetud pinnas on tähniksalamandrile ideaalseks elukeskkonnaks. Kõige meelsamini valib ta oma elukohaks lehtmetsad, eriti künklikul maastikul. Seda tüüpi aladel võib teda kohata isegi 2000 m kõrgusel merepinna kohal.

Täiskasvanud salamandrid viibivad vees harva, ent sigimiseks on neile tarvis vihmaveelompe või muud, madalat ja seisvat, ent selget vett. Salamandritele on ebasoodus lehtmetsade maharaiumine Euroopas ning viimaste järjest sagedam asendamine okaspuumetsadega. Niisugune nende loodusliku elukeskkonna kaotus teeb neile üha suuremat kahju ning on üks salamandrite hävimisohu peapõhjusi.

 

TOITUMINE

Tähniksalamander peab jahti peamiselt öösiti. Ta suundub toitu otsima hämaras ning armastab väga jahti pidada pärast vihma. Ta liigub aeglaselt ning otsekui laisalt läbi metsapinnase ning otsib vihmausse, tigusid, keldrikakandeid, sajajalgseid või ämblikke. Sobiva saagi avastamise järel jälitab ta seda mingi aja, ning ründab ootamatult. Olles kinni püüdnud suurema saaklooma, raputab ta seda ning alles siis pistab nahka. Niiskevõitu öödel on salamander suuteline ära sööma hiiglasliku hulga toitu. Enne koitu naaseb ta puujuurte vahel, mahalangenud puutüvede varjus või maa sees asuvasse varjupaika.

 

PALJUNEMINE

Suurem osa salamandreid veedab talve alguse ja varakevade vahelise perioodi puujuurte all või kividevahelistes pragudes talveunes. Kui kevadel temperatuur tõusma hakkab, ärkavad salamandrid talveunest ning paarituvad alates kevadest kuni varasuveni. Isasloom järgneb väljavalitud emasele, togib teda peaga ning proovib temast kinni haarata. Kuigi emane end algul kaitseb, läheb isasel lõpuks korda ronida tema alla, temast esijalgadega kinni haarata ning lasta spermatofoor emaslooma kloaagi eesülaosas paiknevasse spermateeki. Vees paaritudes haarab emasloom koetud spermatofoori kloaagiavaga.

Seejärel toimub emase ihus minade viljastumine ning nende edasine areng kuni tillukeste vastsete koorumiseni. Reeglina leiab see aset järgmisel kevadel. Emasloom otsib sobiva lombi, millesse sünnitab 25-40, ligikaudu 2,5 cm pikkust vastset. Vastsed on pruunikat värvi, mustade laikudega, neil on 4 miniatuurset jäset ning 3 paari pea tagant välja kasvavat sulgjat lõpust, mis võimaldavad neil vee all hingata. 3 kuud hiljem arenevad vastsetel kopsud ning lõpused kärbuvad.

 

ERIKOHASTUMUS

Tähniksalamander on end vaenlaste eest kaitsmiseks äärmiselt kavalalt varustanud. Kogu seljal, eelkõige aga pea alapoolel on tal laialipaisatud tillukesed poorid, mis hädaohu korral eritavad spetsiaalset valkjat ning kleepuvat eritist. See aine on piisavalt mürgine, et surmata pisiimetaja. See võib põhjustada kannatusi isegi koerasuurusel loomal. Kui inimene pärast kokkupuudet salamandriga oma silmi või suud puudutab, võib mürk põhjustada tugevat oksendamist ning ajutist pimedust.

 

TÄHNIKSALAMANDRI ELUTSÜKKEL

*10 kuud pärast viljastumist poetab emane salamander vastsed väikestesse tiikidesse. Sel ajal on salamander veel veeloom.

*Umbes 3 kuu möödudes asenduvad sulgjad välislõpused kopsudega, kasvavad ka jäsemed, tänu millele on salamander valmis eluks maismaal.

*Sel ajal näeb noor salamander välja nagu oma vanemate miniatuurne koopia, ta lahkub veekeskkonnast ja tuleb maismaale.

 

SUURUS

Pikkus: Isasloomadel kuni 17 cm, millest saba pikkus on vähemalt 7 cm, emasloomadel kuni 30 cm.

 

PALJUNEMINE

Suguküpsus: 3.-4. eluaastal.

Innaaeg: Reeglina suvel, ent sageli ka sügisel või kevadel.

Munade arv: 25-40, 10 jooksul arenevad munadest emaihus vastsed.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Reeglina erakud, sageli talvituvad üheskoos.

Toitumine: Vastsed: aerjalalised, väikesed vihmaussid, veeputukad; täiskasvanud isendid: vihmaussid, teod, putukad.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Üleni must Alpi salamander, kes sünnitab 1-2 suuremõõtmelist kopsude abil hingavat poega.

 

ESINEMINE

Elutseb Lääne-Euroopas Hispaaniast ja Portugalist kuni Venemaa lääneosani, idas Türgi ja Iisraelini. Esineb ka Aafrikas ja Korsika saarel.

 

KAITSE

Tähniksalamandreid ähvardab nende loodusliku elukeskkonna kaotus. Minevikus püüdsid inimesed neid laborikatseteks ning terraariumides pidamiseks. Ta on kaitsealune liik kogu Euroopas.

 

Kas tead, et…

*Sõna “salamander” pärineb araabia keelest ning tähendab “tules elajat”.

*Vanasti oldi veendunud, et tähniksalamander on võimeline vigastamatult tulest läbi minema. See eelarvamus peegeldub ta nimes: näiteks saksa keeles kutsutakse teda ”Feuersalamander” või siis “fire salamander” inglise keeles.

*Salamandrid sarnanevad esmapilgul sisalikega ning inimese ajavad neid tihti omavahel segamini. Salamandritel on siiski palju laiem ja ümaram pea ning sile ja niiske, soomusteta nahk. Sisalike nahk on kuiv ning soomustega kaetud.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loomade elu

*blogdosbichos.blogs.sapo.pt/ arquivo/2004_02.html