PUNATRIIP-KILPKONN

 

KLASS: Roomajad

SELTS: Kilpkonnalised

SUGUKOND: Lamekilpkonlased

ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans

Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi.

Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi.

 

ELUVIIS

Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks.

Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesitab pikki tunde päikese paistel. Kui teda häirida, kaob ta koha taas vette. Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti.

Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma kehatemperatuuri.

 

TOITUMINE

Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla.

Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi.

 

PALJUNEMINE

Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see “tants” kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata.

Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist. Tagajäsemetega kaevab kilpkonn piisavalt sügava augu, kuhu mahub 2-22 valkjat, ovaalse kuju ja nahkja koorega kaetud muna. Ilma ja seega ka toidu poolest soodsal aastaajal võib punatriip-kilpkonnal olla ka kaks pesakonda.

Väljakoorunud kilpkonnapojad kasvavad kiiresti ning järgmiseks suveks võib nende pikkus olla umbes 6-7 cm. Seejärel kasv aeglustub ning iga-aastane juurdekasv on vaid 1,25 cm, kuni lõpuks lakkab, kui kilpkonn on umbes 20 cm suurune.

 

PUNATRIIP-KILPKONN JA INIMENE

Ka meil näidatud laste teleseriaali ninjakilpkonnadest tekitas punatriip-kilpkonnade järele hiigelsuure nõudluse. Sel põhjusel veeti Ameerika Ühendriikidest hinnanguliselt välja üle kahe miljoni punatriip-kilpkonna.

Vähesed neist jäid pidama kodudesse, kus neile tagati vastav hooldus. Nende omanikud tüdinesid loomadest kiiresti, kui märkasid, et kilpkonnad kasvavad liiga kiiresti ning käituvad lemmiklooma jaoks liiga isepäiselt.

Nende kilpkonnade lõpp on sageli kurb: kui nad hoolitsuse puudumise tõttu ei sure, lastakse nad vabadusse ning jäetakse saatuse hooleks. Enamus neist hukkub seetõttu nälja ja külma tõttu.

 

PUNATRIIP-KILPKONNA ISELOOMULIKUD OMADUSED

Pea: Silmade kohal paiknevad iseloomulikud punast värvi laigud. Hambaid kilpkonnal praktiliselt pole, ent ala- ja ülalõualuu on hästi tugevad ning teravate servadega, seetõttu närib ta vaevata.

Seljakilp (karapaks): Luustunud ja sarvplaadikestega kaetud. Põhivärvus ja mustrid erinevad.

Kõhukilp (plastron): Luustunud ja tugevasti seljakilbiga kokku kasvanud.

Tagajäsemed: Hästi tugevad ja lihaselised. Varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud.

Poeg: Esialgu rohelist värvi, ent hiljem ilmuvad pruuni või musta värvi laigud.

 

SUURUS

Pikkus: Kilp 12,5-20 cm, emasloomad on isastest suuremad.

Kaal: Kuni 1 kg.

 

PALJUNEMINE

Suguküpsus: 2.-3. eluaastal.

Innaaeg: Kevade algul.

Munade arv: 2-22.

Arenguperiood: 10-13 nädalat.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Seltsivad loomad, peesitavad sageli hulgakesi päikese käes.

Toitumine: Veetaimed, mageveekalad, limused, putukad.

Eluea pikkus: Kuni 40 aastat.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Punatriip-kilpkonnaga samasse sugukonda kuulub veel näiteks euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis).

 

ESINEMINE

Tiigid, järved ja aeglase vooluga jõed Ameerika Ühendriikide Indiana osariigist kuni Texaseni.

 

KAITSE

Tuleb välja, et suur nõudlus loomakaubitsejate seas ohustab selle kilpkonna populatsioone. Eksisteerib küll tehiskaevandusi, ent sellele vaatamata püütakse vabast loodusest liga palju loomi.

 

Kas tead, et…

*Punatriip-kilpkonnade seas esineb sageli melanismi ehk ülemäärase tugeva pigmendi olemasolu nahas. Siis ilmuvad keha üla- ja alapoolele arvukad tumedad laigud või vöödid, kilp aga tundub olevat peaaegu musta värvi.

*Mõnedel sookilpkonnadel on kõhukilbil “hinged”, tänu millele on nad võimelised kilbi hermeetiliselt sulgema.

*Umbes 14% selle kilpkonna keha ruumalast peab moodustama õhk, et loom vee peal püsiks.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loomade elu

*Looduse entsüklopeedia

*www.cnah.org/detail.asp?id=800