SIIL

(Erinaceus europaeus)

 

 

Lühitutvustus

Siil on ööloom. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlaste eest. Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja. Siili pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.

Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku: metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib.

Eluviis

Siil annab sageli oma olemasolust märku sahinaga, mis saadab teda toiduretkedel. Ta on peamiselt öösiti toitu hankiv eraklik loom. Päeval põõnutab siil pesas, kust lahkub alles videviku saabudes.

Nagu paljud teised pisiimetajad, magab ka siil talveund, mistõttu üritab ta sügisel koguda võimalikult suure rasvatagavara. Oktoobrikuus ehitab siil puuriida, kompostihunniku või heinakuhja alla pesa, kus ta talveund magab. Talveuni möödub siilil peaaegu liikumatus asendis, sel ajal elab ta oma rasvavarudest. Soojadel kevadpäevadel võib siil üles ärgata ja varjepaigast välja ronida. Tavaliselt on aga veel liiga vara ning kui uuesti külmemaks läheb, naaseb ta kohe taas pessa.

Paljunemine

Vali podin, mida aias aprilli- või augustiöödel kuulda võib, on tõenäoliselt siilide paaritumist saatev hääl. Isasloom on mõnikord sunnitud emast tundide kaupa „võrgutama”. Paaritumise järel lähevad loomad lahku. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat hiljem. Septembrikuus sündinud pojad ei ela harilikult talve üle. Kaks nädalat pärast sündi on nad veel pimedad ja imevad vaid emapiima, alles hiljem hakkavad nad tavalise toiduga harjuma, milleks on põhiliselt putukad ning teod. Emasloom hakkab toidu hankimist õpetama umbes kuu vanustele poegadele.

Toitumine

Siil peab jahti öösiti. Ta hangib vihmausse, putukaid, tigusid ning väikesi selgroogseid. Olles avastanud hiirepesa, paneb ta hiirepojad nahka. Siil ei põlga ära ka korjuseid ega taimset toitu. See pole aga tõsi, et ta torkab oma okkad puuvilja sisse ning tassib selle oma varjepaika. Heameelega sööb siil koera- ja kassitoitu. Ta on immuunne rästikumürgi suhtes.

 

Aias on siil kasulik loom, kuna ta hävitab tigusid. Tarvis on aga meeles pidada, et siilidele ei tohi anda piima, kuna see kahjustab nende seedimist.

Siil ja inimene

Enamikus Euroopa riikidest on siil tänasel päeval kaitse all. Kunagi olid tema suurimad vaenlased jahi- ja metsamehed, kuna on teada, et siil sööb linnumune.

Tänapäeval kaotavad tuhanded siilid oma elu maanteedel. Halvasti läheb ka neil siilidel, kes oma talveune magamise kohaks valivad aedades paiknevad puuriidad.

Siili vaatlemine

Kõige parem on siili vaadelda suvel või sügise hakul, mil ta videvikus toitu hankima suundub. Sealjuures häälitseb ta üsna valjult, mistõttu pole raske tema asukohta kindlaks teha.

 

 

 

 

Kui soovite siili oma aeda meelitada, piisab vastavasse kohta koera- või kassitoiduga kausi asetamisest. Kui siil ära harjub, hakkab ta seal regulaarselt käima. Kui aias on kuiv kuurialune või tihe hekk, võib ehitada siilile korraliku pesa. Tuleb võtta väike kast, vooderdada see heina või õlgedega, panna sissepääsuavaks toru ning katta see kõik mullaga. Siilil on kaks alamliiki: läänepoolse levialaga Erinaceus europaeus europaeus ja idapoolse levialaga E. e. romanicus. Mõlemad need alamliigid on kaitse all.

Kas tead, et…

PÕHIANDMED

Suurus

Pikkus: 25-30 cm.

Okaste pikkus: Kuni 30 cm.

Kaal: Kuni 1200 g.

Paljunemine

Suguküpsus: 11. elukuul.

Innaaeg: Aprillis või augustis.

Tiinuse kestus: 30-36 päeva.

Poegade arv: 2-10.

 

 

Eluviis

 

Harjumuspärane eluviis: Erak, ööloom.

Häälitsused: Podisemine.

Toitumine: Tõugud, mardikad, vihmaussid, teod.

Territoorium: Öösiti toitu otsides läbib 2-4 km.

Eluea pikkus: 5-6 aastat.

Lähisuguluses olevad liigid

Euroopas, Aasias ja Aafrikas elutseb umbes 15 siililiiki.

Esinemine

Esineb arvukalt alates Skandinaavia lõunaosast kuni Vahemere rannikuni ja Briti saartest kuni Venemaani. Uus-Meremaale asustasid siilid ümberasujad, kes tahtsid midagi oma kodumaalt kaasa võtta.

Kaitse

Kuigi siil pole hetkel ohustatud, on ta Eestis kaitse all nagu enamikus Euroopa riikidest.

Siili okkad

Siili selja peal paikneb ligikaudu 6000 okast. Iga okas püsib umbes aasta aega, seejärel langeb välja ning asendub uuega.

Siiliokas on seest tühi ning elastne, mõlemast otsast kitsenev.

Nahas paiknev okkaots on pehme kuuli taoline, mis pehmendab näiteks saaklooma torkamisel tekkivat lööki ning väldib siili enda vigastamist.

 

 

Kasutatud kirjandus:

  1. „Loomariigis”, imetajad, kaart nr 36.
  2. „Loomade elu”, lk 34.
  3. „Laste looduse entsüklopeedia”, lk 64.
  4. http://www.hot.ee/metsloomad/page15.html
  5. http://www.hot.ee/metsloomad/page7.html

Piltide allikad:

  1. http://www.david.element.ukgateway.net/mammals15hedgehogs1_files/image006.jpg
  2. http://natuurbeleving.scene24.net/media/Egel_Erinaceus-europaeus.jpg
  3. http://www.birding.se/birds/foto/djur/igelkott.jpg
  4. http://www.mykonet.ch/images/Tiere/igel402.JPG