AJALUGU 8. KLASSILE
UUSAEG
Töökava

 

September

1. Absolutismiajastu Euroopas

Absolutismi kujunemine Euroopas
1) absolutismi mõiste
2) protestantism
3) hugenotid, nende juhid 16. sajandil
4) ususõjad, Navarra Henri (Henri IV), Pärtliöö veresaun
5) absolutismi esimene põhjendaja Jean Bodin
6) seisuste esinduskogud (generaalstaadid)

Ametnikkond
1) ametnikkonna koosseisu kujunemine
2) väikeaadlikud
3) linnakodanikud
4) suurfeodaalide mõju vähendamine/vähenemine

Sõjavägi
1) palgasõjavägi
2) alaline sõjavägi, selle eelised palgasõjaväe ees
3) üleminek sõjaväekohustusele, selle plussid

§ Merkantilism

1) merkantilismi mõiste
2) merkantilismi mõju riigi majandusele
3) kolooniad

§ Seisused absolutismiajastul

1) vaimulikud kui esimene seisus
2) aadlikud
3) privileeg, selle mõiste
4) kolmas seisus kui riigi maksumaksjad

§ Euroopa riigid ja rahvad 17.-18. sajandil

1) konstitutsiooniline monarhia (Inglismaa näitel)
2) tugeva keskvõimuta riigid (Poola, killustunud Saksamaa)
3) tänapäevaste rahvusriikide kujunemine (Prantsusmaa, Hispaania, Portugal)
4) Šotimaa ja Iirimaa Inglismaaga ühendamine
5) Põhja-Euroopa kuningriigid
6) iseseisvad riigid (Madalmaad ja Šveits)
7) Ida- ja Kagu-Euroopa rahvaste kuulumine teiste riikide koosseisu
8) Venemaa tõus suurriigiks

Tööülesanded:

lk. 5-9 lugeda, jutustada, vastata küsimustele; TV lk 4-6; mõisted: absolutism, privileeg, merkantilism

2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal

Absolutismi kujunemine Prantsusmaal

1) absolutismi kujunemine kuningas Henri IV valitsemise ajal
2) Nantes’i edikt
3) Louis XIII isikuomadused ja tema valitsusaeg
4) kardinal Richelieu esiletõus

Louis XIV asub valitsema
1) Louis XIV valitsusaja algus (Austria Anna, kardinal Mazarin,
Fronde)
2) kuningavõimu enneolematu tugevnemine
3) Päikesekuningas – "L’État – c’est moi!"
4) intendandid, salapolitsei

Päikesekuninga õukond
1) Versaille’ lossi ehitamise põhjused
2) Versaille’ ehitamine, ruumid, teenindav personal
3) kuninga ja õukonna eemaldumine oma rahvast
4) "Kui sind pole õukonnas, pole sind olemaski"
5) Louis XIV kui rahvuskultuuri ja teaduse edendaja
6) Prantsusmaa ja õukonna mõju Euroopale
7) kuningas ja tema favoriidid (madame de Montespan)

Merkantilistlik majanduspoliitika
) rahandusminister Jean-Baptiste Colbert
2) majanduselu edendamine merkantilistlikus vaimus – Prantsusmaa kujunemine juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks
3) asumaade hõivamine
4) maksukogumisõigus

Louis XIV kirikupoliitika
1) hugenotid ja Nantes’i edikt;
2) La Rochelle’i piiramine Louis XIII ajal
3) hugenottide eriõiguste vastuolu üha tugevneva kuningavõimuga
4) Louis XIV poliitika hugenottide suhtes, selle tagajärjed

Louis XV valitsusaeg
1) "Après moi le déluge!"
2) Louis XV ja tema "Hirvepark"
3) Louis XV valitsusaeg kui Prantsusmaa huku lähendamine

Tööülesanded:

lk 10-14 lugeda, jutustada, vastata küsimustele; TV lk 7-8; mõisted: generaalstaadid, kardinal, koloonia, hugenotid, protestantism.

Tunnikontroll
8. kl (§ 1-2)

1. Selgita mõisted:

absolutism
privileeg
merkantilism
generaalstaadid
kardinal
koloonia
hugenotid
protestantism, selle levinuimad voolud

2. Kirjuta juurde, kellele kuuluvad ütlused:

"Pariis väärib üht missat"
"Pärast mind tulgu või veeuputus"
"Riik – see olen mina"

 

3. Kodusõda Inglismaal

Inglismaa Stuartite valitsusaja alguses

1) Maria Stuart ja Elizabeth I Tudor kui rivaalitsevad pretendendid Inglismaa troonile
2) pretsedent on loodud (kroonitud pea võib ka maha raiuda)
3) katoliikliku kasvatuse saanud James I Inglismaa troonil
4) Charles I kui isa valitsemisviisi jätkaja
5) Buckinghami hertsog – mõlema kuninga favoriit
6) parlamendi laialisaatmine
7) puritanism; puritaanide vastuolu kuningaga

Pikk parlament
1) Inglismaa revolutsiooni eeldused ja põhjused
2) kuninga katse Šotimaale peale suruda anglikaani
kirikukorda põhjustab sõja; sõda nõuab raha
3) kuningas kutsub parlamendi kokku
4) parlamendi pealetung absolutistlikule riigikorrale
5) kuningas kaotab õiguse parlamenti ilma selle nõusolekuta laiali saata
6) revolutsiooni rahuliku arengu etapp

Kodusõda
1) kuninga pooldajad
2) parlamendi pooldajad
3) kodusõja esimesed aastad
4) Oliver Cromwell ("Looda jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv")
5) Šoti aadlike kisklemine ja alatine rahapuudus
6) Charles I põgenemine Šotimaale

Kuninga hukkamine
1) lahkhelid parlamendi ja tema sõjaväe vahel; lahkhelide põhjused
2) puritaanide kirikupoliitika
3) parlamendi reformikava anglikaani kirikule
4) parlamendi püüe kuningaga kokku leppida
5) päraparlamendi tekkimine
6) päraparlamendi moodustatud erikohus ja selle otsus
7) kuningas Charles I hukkamine

Cromwelli valitsus
1) Inglismaast saab vabariik
2) lordprotektor Cromwell valitsejana
3) Cromwelli surm ja rahva reageering sellele

Stuartite valitsus
1) parlamendi kokkukutsumine
2) Charles II valitsusaeg
3) James II kirikupoliitika
4) tüli kuninga ja parlamendi vahel

Kuulus revolutsioon
1) kõrgaadli vandenõu kuningas James II vastu
2) Oranje Wilhelm (William III) ja "Õiguste deklaratsioon" –
Kuulus revolutsioon
3) võimude lahususe printsiip
4) Inglismaa kui esimene parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia Euroopas

Tööülesanded:

lk 15-19 lugeda, jutustada, vastata küsimustele; TV lk 8-10; mõisted: puritaan, restauratsioon, kodusõda

4. Kolmekümneaastane sõda

Sõja põhjused
1) Augsburgi usurahu (1555) ei lahenda usulisi pingeid
Saksamaa aladel
2) Böömi- ja Määrimaa protestantlike vürstide vastuolu katoliikliku keisriga
3) luteriusu kirikute sulgemine
4) 1608 – protestantlik unioon
5) 1609 – katoliiklik liiga

Böömi-Tšehhi sõda
1) sõja ajend – tüli Praha linnuses
2) kuurvürst Friedrichi valimine tšehhide kuningaks
3) Valgemäe lahing
4) sanktsioonid protestantide vastu

Taani sõda
1) Christian IV astub sõtta
2) Albrecht von Wallenstein ("Sõda toitku sõda")
3) sõja edasine käik
4) Ferdinand II restitutsiooniedikt

Rootsi sõda
1) tõsiusklik luterlane Gustav II Adolf ja tema unistus suurest riigist Läänemere ümber
2) Breitenfeldi lahing ja saksa protestantlike vürstide liitumine Rootsi kuningaga
3) von Wallenstein
4) Lützeni lahing; Gustav II Adolf saab surmavalt haavata
5) tülikas von Wallenstein

Prantsuse sõda
1) Habsburgid kui Prantsusmaa vanad vaenlased
2) Richelieu väejuhina
3) prantslaste võit Rocroi’ all
4) rootslaste rünnak Riigipäeva ja keisri vangistamiseks
5) lõputult veniv sõda

Vestfaali rahu
1) läbirääkimised katoliiklikus Münsteris ja protestantlikus Osnabrückis
2) Vestfaali rahu tulemused

Tööülesanded:

lk 20-24 lugeda, jutustada, vastata küsimustele; TV lk 10-11; mõisted: Böömi- ja Määrimaa, Pommeri, kuurvürst, protsessioon

Korrata § 1-4

Teadmiste kontrolli test
8. klassile (§ 1-4)

1. Täida lüngad:

…….. sajand läks ajalukku usutülide ajajärguna. Kogu Euroopa jagunes kaheks vaenulikuks leeriks: …………………………..… ja ………………………………. Väljapääsu olukorrast nähti ……………….....……………………………………..…….. kehtestamises, mida nimetatakse …………….….….….. Sellises riigis kuulus kogu võim ……………………………...…………… Senini olid valitsejate võimu piiranud …………….…………………………..………….., mida Prantsusmaal nimetati ………………….…………. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid …………………………….. ja …………….……………….. . Ametnikkond kujunes suures osas …………..…………………. või ……………….…………… hulgast. Keskaja lõpul/uusaja algul oli Euroopas valdavaks ……………..……sõjavägi.; 17. sajandil loodi juba …..……..………….. sõjaväed. Hiljem üle mindud …………………………..… peamisteks eelisteks oli sõjaliste kulutuste ………….…..…..…. ja väljaõppe ……………………… Riigikassa täitmiseks hakati teostama uut majanduspoliitikat - ………………….…………… , mis taotleb oma maa kaupade väljaveo …………………………ja sisseveo…………………………………… …………………………………..…

Esimese seisuse moodustasid …………… ……..….., teise ……………………….. ning kolmanda …………..………….…… ja …………….…….………. . Makse maksis ……………… ..……… seisus.

2. Kirjuta, mida tead nende maade/rahvaste kohta 17.-18. saj Euroopas (riigikorra liik, rahvusriik, tugeva keskvõimu puudumine, poliitiline killustatus, iseseisvus, teise riigi võimu all elamine vm):

Inglismaa……………………………………..………………………………………………………………...

Poola………………………………………..…………………………………………………………………..

Saksamaa…………………………………...……………………………………………………………….…Prantsusmaa………………………………...…………………………………………………………………

Šveits …………………………………………..………………………………………………………………

Venemaa …………………………………………….……………………………………………………….

soomlased, eestlased, osa lätlasi …………………..………………………………………………………

3. Vasta küsimustele Prantsusmaa kohta:

a) kelle valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas? ……………………….…...…………

b) millises vaimus korraldas Colbert majanduselu? …….……………………..…………..….………….

c) kus asus Päikesekuninga õukond? …………………………………………………………..……..….

d) mis põhjustas hugenottide usuvahetuse või nende lahkumise Prantsusmaalt? ……………...……

…………………………………………………………………………………………………………..………

4. Vasta küsimustele Inglismaa kohta:

a) mis põhjustas Kodusõja? ………………………………………………………….…………………….

b) kes toetasid kuningat? ……………………………………………………………..…………………….

c) kes toetasid parlamenti? ………………………………………………………….……………………..

d) mis oli päraparlament ning milline selle erikohtu otsus? ………………………...……………………

…………………………………………………………………………………………………..………………………………………………………………………………………………………………………..…………

5. Selgita võimude lahususe printsiipi (William III, "Õiguste deklaratsioon")

…………………………………………………………………………………………………………..………………………………………………………………………………………………………………………….

6. Kolmekümneaastase sõja põhjused (3):

1) ………………………………………………………………………………………………..……………..

2) ………………………………………………………………………………………..……………………..

3) ………………………………………………………………………………………………..……………...

7. Millised riigid sekkusid sõtta? Millisel põhjusel ja kelle poolel astus sõtta Prantsusmaa? ……………………………………….………………………………………………………...……………….

……………………………………………………………………………………………………..……………

………………………………………………………………………………………………………..…………

8. Vestfaali rahu peamised tulemused:

…………………………………………………………………………………………………..…………………………………………………………………………………………………………………..………………………………………………………………………………………………………………………………..…

9. Kirjuta aastaarvule juurde sündmus:

1572 …………………………………………………………………………………………………………….

1642-1648 ………………………………………………………………………………………..……………

1618-1648 ……………………………………………………………………………………………..………

5. Segaduste aeg Venemaal

Eellugu segaduste ajale
1) Ivan Julm ja tema valitsusaeg
2) Ivan Julma naised ja pojad
3) Boris Godunov

Isehakanud
1) Grigori Otrepjev – Vale-Dimitri I
2) Vale-Dimitri II

Poola ja Rootsi sekkumine
1) Moskva abipalve Rootsile
2) Poola sõjakuulutamine
3) troonipakkumine Poola kuningapojale

Romanovite dünastia algus Venemaal
1) Minin, Požarski ja maakaitseväe kogumine
2) Maakogu uue tsaari valimiseks
3) Romanovid, nende valitsusaja kestus Venemaal
4) Ivan Sussanin ja tema legendaarne kangelastegu

Kirikulõhe
1) tsaar Aleksei Mihhailovitš
2) muudatused kirikukombestikus
3) vastuseis muudatustele ja vanausulised

Stenka Razin
1) Donimaa kasakad
2) Stenka Razini tegevus kasakate juhina
3) Stenka Razini kuulsusetu lõpp

Tööülesanded:

lk 25-29 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 11-13; mõisted: bojaar, djakk, patriarh

6. Euroopa 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse sõdades

Meeldetuletuseks Kolmekümneaastasest sõjast ja Vestfaali rahust

Prantsusmaa püüded ülemvõimule Lääne-Euroopas
1) Louis XIV kuulsusearmastus sõdade ajendina
2) võimurivaliteet Habsburgidega
3) Prantsusmaa pikaajalised püüded vallutada Habsburgide Belgia ja iseseisev Holland
4) pidev ja pikaajaline (20. saj!) tüliküsimus – Elsass-Lotring

Võitlus Türgi ohuga
1) türklaste tungimine Transilvaaniasse ja Ungarisse
2) Veneetsia vallutamine
3) Kará Mustafá piirab Viini
4) Jan III Sobieski – vabastaja
5) türklaste taandumine

Hispaania pärilussõda
1) Carlos II testament
2) Euroopa riikide hirm Prantsusmaa mõjuvõimu kasvu ees
3) Inglismaa moodustab koalitsiooni
4) sõja käik ja kuulsad väejuhid
5) Inglismaa välispoliitika muutumine
6) Utrechti ja Rastatti rahu
7) Inglismaa tõus Euroopa juhtivaks riigiks

Põhjasõja algus
1) Põhjasõja põhjused
2) sõdivad riigid

Narva lahing
Rootsi armee edu ja häving
1) edu Poolas
2) sõjategevus Venemaa vastu
3) Poltaava lahing kui Põhjasõja pöördepunkt

Põhjasõja lõpp
1) Riia ja Tallinna vallutamine
2) Soome vallutamine
3) koalitsiooni taastumine ja selle ühine rünnak Rootsi valdustele Läänemere rannikul
4) Uusikaupunki rahu tulemused

Tööülesanded:

lk 30-34 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 13-15; mõisted: koalitsioon, Savoia, kuurvesiir.

7. Valgustusajastu

Uue maailmapildi kujunemine
1) maadeavastused avardavad maailmapilti
2) heliotsentrilise maailmapildi olemus ja selle olemasolu tõestamine (Mikolaj Kopernik, Galileo Galilei)

Teaduse areng
1) uus mõtteviis – muutunud maailmapildi vahetu tagajärg
filosoofia läbi aja
2) René Descartes ja tema "Cogito, ergo sum"
3) loodusteaduste mõju religioonile
4) deism

Valgustus
1) Inglise valgustusideede levik rüütatuna sädelevasse prantsuse vaimu
2) kuulsaimad valgustajad

Charles-Louis de Montesquieu
1) "Pärsia kirjad"
2) "Seaduste vaimust"
3) võimude lahususe printsiip kui demokraatia alusmüür

François-Marie Voltaire
1) Voltaire - naeruvääristaja ja pilkaja
2) "Filosoofilised kirjad"
3) Voltaire’i põhimõtted

Jean-Jacques Rousseau
1) "Tagasi loodusesse!" ja kasvatuse põhimõtted "Émile’is"
2) "Ühiskondlik leping"
3) Rousseau poliitiline ideaal

Valgustuse levik
1) kinnised seltskondlikud ringid – kohvikud ja salongid
2) lugemisringid
3) kirjanduslikud utoopiad

Tööülesanded:

lk 35-39 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 15-16; mõisted: deism, literaat, radikaalne, utoopia, filosoofia.

Korrata § 1-7 mõisted

8. Valgustatud absolutism Saksamaal

Valgustatud absolutism
1) valgustatud absolutismi mõiste
2) riigid, kus teostati valgustatud absolutismi poliitikat

Preisimaa 18. saj algul
1) killustunud Saksamaa
2) Habsburgide valdused
3) Hohenzollernite valdused
4) Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm ja tema valitsusaeg
5) Friedrich II elu kroonprintsina

Valgustatud absolutism Preisimaal
1) Euroopa ootused/lootused seoses Friedrich II võimuletulekuga
2) Friedrich II riigivalitsemise põhimõtted ja majanduspoliitika
3) Friedrich II õukond

Seitsmeaastane sõda
1) Sileesia vallutamine
2) Habsburgide liit prantslastega ning koalitsiooni moodustamine
3) sõja enneolematu ulatus
4) Peeter III võimuletuleku mõju sõja käigule

Joseph II
1) Austria kui paljurahvuseline suurriik
2) Maria Theresia valitsejana
3) Marie-Antoinette, Maria Theresia tütar ja Joseph II õde
4) Joseph II valitsejana
5) Prantsuse revolutsioon – valgustatud absolutismi poliitika lõpetaja Euroopas

Tööülesanded:

lk 40-44 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 17-18; mõisted: valgustatud absolutism, Sileesia.

Oktoober

9. Peeter I ümberkorraldused Venemaal

Peetri-eelne Venemaa
1) Ivan III – esimene tsaar ja kogu Venemaa isevalitseja
2) Vene rahvusriigi kujunemine Ivan III ajal
3) suhtlemine Euroopaga "korstna kaudu"
4) Venemaa ühiskonna erinevus Lääne-Euroopa omast

Peetri noorus
1) lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu
2) tähtsamad iseloomujooned

Välisreis
1) Peetri eesmärk juba esimestel valitsusaastatel – vallutada väljapääs mere kaudu Euroopasse
2) liitlaste otsimine Türgi-vastaseks liiduks (pääs Mustale merele)
3) pikemad peatused Madalmaades ja Inglismaal
4) vaimustumine laevaehitusest
5) asjatundjate värbamine Venemaale
6) sihtide muutumine – pääseda Euroopasse Läänemere kaudu (Põhjasõda)

Peeter I reformid
1) sõjaväe ümberkorraldamine
2) Uurali rauamaagivarude kasutuselevõtmine
3) riidemanufaktuuride rajamine
4) maksupoliitika ja pearaha
5) valitsemiskorralduse/halduskorralduse muutmine

Peterburi rajamine
1) Põhjamaade Veneetsia – eeskujuks Amsterdam
2) linn kui Peetri kinnisidee
3) inimkaotused – linn iga hinnaga

Euroopaliku elulaadi sisseviimine
1) ümberkorraldused õukonnas
2) naiste kaasamine seltskonnaellu
3) juuliuse kalendri sisseviimine

Vastuseis Peeter I ümberkorraldustele
1) vanade kommete püsimine
2) vanameelsete lootused ja nende kustumine seoses Peetri
poja Alekseiga
3) kiriku allutamine riigile

Venemaa Peeter I valitsusaja lõpul
1) Peetri reformide osa Põhjasõja edukas lõpus
2) Uusikaupunki rahu peamine tulemus – pääs Läänemerele
Viiburist Riiani
3) Peeter I – keiser kui impeeriumi valitseja
4) hinnang Peeter I valitsusajale

Tööülesanded:

lk 45-49 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 18-20; mõisted: impeerium, possaad, nekrut, assamblee, keiser

10. Katariina II – valgustatud valitseja Venemaal

Paleepöörete ajajärk Venemaal
1) põlisaadli võimu kahanemine Peeter I ajal
2) uusaadli madal päritolu
3) võitlus võimu pärast Peeter I surma järel
4) kaardiväe sekkumine võitlusse trooni pärast – Katariina (I) tõus talutüdrukust keisrinnaks

Katariina II tõus troonile
1) naised Venemaa troonil
2) Katariina valimine Venemaa kroonprintsi Peeter III abikaasaks
3) Katariina II isikuomadused
4) 1762. aasta paleepööre

Valgustatud valitseja
1) Katariina II ümberkorralduste kava
2) uue seadustekogu läbikukkumine
3) kavatsused talupoegade olukorra parandamiseks ja nende
nurjumine
4) lõivu maksmine võimu säilitamiseks

Talurahvasõda
1) talurahva olukord ja mõisnike omavoli
2) talurahvarahutuste ärgitajad – kasakad
3) Jemeljan Pugatšov
4) talurahvasõja käik ja selle lõpp

Haldusreform
1) vajadus tugevdada võimu kohtadel
2) uue haldusseaduse kehtestamine
3) 50 kubermangu/kuberneri
4) uued kohtu- ja politseiasutused
5) aadlikogude kokkukutsumine
6) omavalitsusorganid linnades

Majanduslik areng
1) teravilja eksport
2) kartulikasvatuse algus 18. saj II poolel
3) tööstuse aeglane areng
4) sõjaliste tellimuste täitmine
5) tarbekaubad välismaalt
6) merekaubanduse areng
7) Inglismaa kui peamine kaubavahetuspartner

Katariina II laiendab Venemaa piire
1) esimene Türgi sõda
2) kolm Poola jagamist

Potjomkini külad – legend ja ajalooline võltsing

Tööülesanded:

lk 50-54 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 20-21; mõisted: annekteerima, potjomkini külad

Korrata § 7-10

11. Kolooniad Põhja-Ameerikas

Indiaanlased Põhja-Ameerikas
1) Ameerika mandri asustamine
2) rannikuindiaanlased
3) preeriaindiaanlased

Euroopa kolonistid
1) esimesed eurooplased Põhja-Ameerika idarannikul
2) väljarändajate kirev koosseis
3) esimene püsiv Inglise koloonia
4) Uus-Inglismaa asustamine puritaanide poolt
5) Marylandi asustamine katoliiklaste poolt
6) Carolina asustamine hugenottide poolt
7) prantslaste kolooniate nihkumine tänapäeva Kanada
aladele ja Louisianasse
8) võitlused Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste
vahel
9) Seitsmeaastane sõda

Punanahad ja kahvanäod
1) Ameerika põlisasukate esialgne suhtumine eurooplastesse
2) indiaanisõdade puhkemine, nende käik ja tulemused
3) Ameerika põlisrahvastiku etniline ja arvuline koosseis tänapäeval

Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18. sajandil
1) farmerlik põllumajandus põhjapoolsetes kolooniates
2) puuvilla- ja tubakaistandused lõunapoolsetes asumaades
3) orjatöö kasutamine lõunas
4) kolooniate valitsemine
5) kodanlik ühiskond, selle koosseis

Tööülesanded:

lk 55-59 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 21-22; mõisted: koloonia, korruptsioon, plantaator, kodanlik ühiskond.

12. Ameerika Ühendriikide sünd

Põhja-Ameerika kolooniad ja Inglismaa
1) kolonistide sidemete nõrgenemine kunagis(t)e kodumaa(de)ga
2) inglaste suur sõjavägi Ameerikas
3) kolonistide maksukoormuse suurendamine
4) Inglismaa tollipoliitika kui majanduslikku arenemist takistav
tegur
5) Inglise valitsuse asuala laiendamise keeld
6) suhete pingestumine

"Bostoni teejoomine"
1) intsident Bostoni sadamas
2) asumaade esindajate esimene kontinentaalkongress

Sõjalise konflikti algus
1) esimene kokkupõrge sõdurite ja kolonistide vahel
2) kolonistide relvaüksuste loomine
3) teine kontinentaalkongress ja selle otsused
4) George Washington

Iseseisvuse väljakuulutamine
1) Thomas Paine’I lendleht
2) iseseisvusdeklaratsioon ja Thomas Jefferson

Iseseisvussõda
1) Bostoni vallutamine – esialgu ainus edu iseseisvuse kaitsmisel
2) ameeriklaste armee olukord
3) uus taktika – indiaanlastelt ülevõetud lahkrivi
4) esimene suurem võit – Saratoga
5) Inglise vägede kapituleerumine Yorktowne’i all
6) Versaille’ rahu

Ameerika Ühendriikide loomine
1) põhiseaduse väljatöötamine
2) föderalistliku suuna ülekaal
3) USA – liitriik
4) osariikide võimkonda jäänud alad
5) föderaalvõimude osa
6) Ameerika Ühendriikide riigikorraldus
7) esimene president – George Washington

Tööülesanded:

lk 60-64 lugeda; TV lk 22-24; mõisted: boikott, föderalism.

Iseseisev töö kodus (hindele) §11-12

13. Poola aadlivabariik

Poola riigikord
1) 17. sajandi alguse suurriik
2) tugeva keskvõimu puudumine, valitav kuningas
3) Poola kuningad 16.-17. sajandil (dünastiate kaupa)

Sigismund III Vasa
1) katoliiklik kuningas
2) Poola ja Rootsi vastuolud
3) Kuninga võim Lõuna-Eesti aladel
4) vastureformatsioon
5) jesuiidid

Poola ja Ukraina
1) poolakatest suurmaaomanikud Ukrainas
2) usulised erinevused
3) Ukraina naabrus Türgiga ja kasakad
4) hetman Bogdan Hmelnitski ja mäss Poola valitsuse vastu
5) kasakate liit Venemaaga viib Venemaa sõtta Poolaga

Sõjad Rootsi ja Venemaaga 17. sajandi keskel
1) sõtta sekkub Rootsi
2) Poola lootusetu olukord
3) pääsemine Venemaa ja Rootsi omavahelise tüli varjus
4) Kärde rahuleping
5) Oliwa rahu
6) Andrussovo rahu

Jan Sobieski – Euroopa päästja
1) türklaste edasitungi peatamine Ukrainas
2) türklaste edasitungi peatamine Viini all

Kuramaa hertsogiriik
1) hertsog Jakob
2) merelaevastik
3) kolooniad
4) rauamanufaktuurid ja siidikaubandus

Poola pärast Põhjasõda
1) Poola – sõjategevuse peamine ala
2) kolmandajärguline Poola
3) Venemaa – peamine Poola siseasjadesse sekkuja
4) Poola jagamised; iseseisvus alles 20. sajandil

Leedu 17.-18. sajandil
1) 1569 – Poola+Leedu=suurriik
2) Leedus oma seadusandlus ja sõjavägi
3) reformatsioon ja vastureformatsioon
4) 1795 – Venemaa koosseisu

Tööülesanded:

lk 65-69 lugeda; TV lk 24-28 (Poola aadlivabariik; kokkuvõtteks ja kordamiseks); mõisted: hetman, Rzeczpospolita, jesuiit, magnaat.

Töövihikute hindeline kontroll

14. Prantsuse revolutsiooni algusaastad

Eellugu revolutsioonile

Vana korra kriis
1) kolm seisust
2) privilegeeritud seisuste osa
3) maksukoormuse kandjad
4) majandusliku olukorra halvenemine
5) vastuolud ühiskondlikes suhetes

Revolutsiooni algus
1) kuninga soov kehtestada makse aadlikele/vaimulikele viib generaalstaatide kokkukutsumiseni
2) 3. seisuse esindajate lahkumine – Rahvuskoguks kuulutamine
3) osa aadlike ja vaimulike ühinemine Rahvuskoguga – Asutav Kogu
4) rahvuskaardi loomine Pariisis
5) Bastille’ vallutamine

Prantsusmaa ümberkujundamine
1) Louis XVI järeleandmised uuele valitsusorganile
2) trikoloor
3) "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
4) kirikumaade natsionaliseerimine
5) kuningapere põgenemiskatse Varennes’i

Esimene põhiseadus
1) konstitutsioonilise monarhia kehtestamine
2) Seadusandliku Korpuse loomine (745 saadikut)
3) jakobiinid ja žirondiinid
4) Robespierre, Danton, Marat
5) Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) – "soo"

Monarhia kukutamine
1) monarhiavastaste meeleolude tugevnemine
2) žirondiinide ja jakobiinide voimuvoitlus
3) Tuileries’ lossi – kuningapere eluaseme – vallutamine
4) kuningas/kuninganna vangistuse Temple’is

Tööülesanded:

lk 71-75 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 30-31; mõisted: revolutsioon, reform, trikoloor.

15. Revolutsiooniline vabariik

Kuningapere saatusest

Vabariigi väljakuulutamine
1) uus rahva esinduskogu – Rahvuskonvent
2) Prantsusmaa saab vabariigiks
3) žirondiinid lahkuvad Jakobiinide Klubist
4) avalik kohtupidamine kuninga üle
5) kuninga hukkamine

Jakobiinide võimuletulek
1) rojalistide mäss
2) Rahvapäästekomitee ja Danton
3) jakobiinide võimuletulek
4) uus põhiseadus

Diktatuur ja terror
1) Marat’ tapmine vallandab uue terrorilaine
2) Rahvapäästekomitee ja Robespierre
3) "Revolutsioon sööb oma lapsed"
4) revolutsiooniline tribunal
5) kuninganna hukkamine
6) 9. termidoori pööre

Direktooriumi aeg
1) revolutsiooni taandumine
2) uus põhiseadus (1795)
3) seadusandliku võimu teostaja – Seadusandlik Korpus
4) valitsus – 5-liikmeline direktoorium
5) rojalistide mäss
6) Napoléon Bonaparte’i esiletõus
7) nn võrdsete vandenõu

Revolutsiooni lõpp
1) rahulolematus ühiskonnas
2) Pariisi garnisoni ülem Napoléon Bonaparte ja riigipöördeks valmistumine
3) 18. brümääri pööre
4) kolm konsulit ja konsulaadi ajastu

Tööülesanded:

lk76-80 lugeda, jutustada, küsimustele vastata; TV lk 31-33; mõisted: diktatuur, terror

I veerandi viimases tunnis:

Prantsuse revolutsiooni sündmuste kava koostamine