VII klassi bioloogia ainekava
Koostas Tartu Emajõe Kooli bioloogiaõpetaja Pille Kõiv

Elu tunnused

Teema käsitleb elu tunnuseid; eluslooduse erinevust elutust; eluslooduse liigituse põhiseisukohti ja organismide peamisi eluavaldusi.

Nädal Teema Mõisted Oskused ja kasutamine igapäeva elus Praktilised tööd, vaatlused, näitkatsed
1 Eluslooduse erinevus elutust Bioloogia, süstemaatika, liik    
1 Eluavaldused Rakk, suguline ja mittesuguline paljunemine, otsene ja moondega areng    

Taimed meie ümber
Töölehti MIKSIKEsest: Taimed ja kliima

Teema käsitleb õistaimi, nende organeid ja ülesandeid, samuti õistaimede paljunemist ja arengut; paljasseemnetaimede erinevusi võrreldes õistaimedega, nende paljunemise ja arengu iseärasusi; sõnajalgtaimede võrdlust paljasseemne- ja õistaimedega; sammaltaimi; taimede tähtsust loodusese ja inimese elus.

Nädal Teema Mõisted Oskused ja kasutamine igapäeva elus Praktilised tööd, vaatlused, näitkatsed
2 Õistaimede ehitus; juur Õistaimed; juur, juurestik, peajuur, külgjuured, sammasjuurestik, narmasjuurestik; juurekübar, kasvukuhik, kasvuvööde, imevvööde, juurekarvad; külgjuured, lisajuured, tugijuured, säilitusjuured, tõmbejuured, ronijuured, õhujuured Kuidas võidelda erinevate umbrohtude vastu ja kuidas säilitada toiduks kasutatavaid juuremuudendeid. Sammasjuurestiku ja narmasjuurestiku ning erinevate juurmuudendite vaatlus ja võrdlemine.
3 Võsu ja selle muudendid Võsu, sõlm sõlmevahe, pung; risoom, mugul, sibul Maa-aluste võsu muudendite kasutamise võimalusi. Mugula ja sibula vaatlus ning võrdlemine
4 Leht - taime toitumisorgan Lehelaba, leheroots, leherood; liit- ja lihtlehed . Erineva roodumisega lehtede kogumine.
5 Mis on fotosüntees? Fotosüntees, hingamine, orgaanilised ained Toataimede paigutamine korteri erinevatesse tubadesse.  
5 Milleks kasutab inimene lehti?   Lehtede kasutamise võimalused igapäevaelus.  
6 Vars kui keskne taimeorgan Rohttaim, põõsas, puu   Rohtunud ja puitunud varte võrdlus.
7 Mida saab varrest?   Varte kasutamise võimalusi igapäevaelus.  
8 Õistaimede paljunemine; vegetatiivne paljunemine Võsundid, koekultuurimeetod Kuidas paljundada ajas kasvavaid tavalisemaid taimi?  
8 Õis ja selle ehitus Õie osad; õisik; mõlemasugulised, ühesugulised, kahekojalised, ühekojalised    
9 Õied inimese elus   Õite kasutamise võimalusi igapäevaelus.  
10 Tolmlemine ja viljastumine Tolmlemine, viljastumine; Isetolmlemine, võõrtolmlemine; putuktolmlemine, tuultolmlemine Mesilased ja mesi.

Allergia tuultolmlejate taimede suhtes.

 
11 Vili Lihak- ja kuivvili, avavili , sulgvili; koguvili; paiskvili Eksootiliste viljade kasutamine toiduks Erinevate viljade ehitusega tutvumine
11 Seeme Kaheiduleheline, üheiduleheline; idujuur, iduvars, idupung   Seemnete idandamine
12 Milleks vajame seemneid ja vilju?   Seemnete ja viljade kasutamine igapäevaelus  
12 Paljasseemne-taimed Marikäbi Okaspuude kasutamine igapäevaelus Kuuse- ja männikäbi vaatlus ja võrdlus
13 Sõnajalgtaimed Eosed "Sõnajala õied"  
14 Sammaltaimed Risoidid Turba kasutamine igapäevaelus Erinevate sammalde vaatlus
15 Taimed looduses ja inimese elus Kooslus, elupaik    

Selgroogsed loomad
Töölehti MIKSIKEsest Selgroogsed loomad, Kooselu

Teema käsitleb luulise skeletiga loomorganisme: kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde ja imetajaid. Õpitakse tundma nende välis- ja siseehitust, sigimist ja selle iseärasusi; eluviiside ning eluvormide mitmekesisust ning kohastumisi; loomade tähtsust looduses ja inimese elus.

Nädal Teema Mõisted Oskused ja kasutamine igapäeva elus Praktilised tööd, vaatlused, näitkatsed
16 Kalad; välis- ja siseehitus Soomused, lõpusekaas, lõpused; uimed, küljejoon, luustik; venoosne- ja arteriaalne veri; seemne- ja munasarjad; lahksuguline; kõigusoojane Kalamaksaõli, punane ja must kalamari; parasiitussid, Kala luustiku vaatlemine;

kala siseehitusega tutvumine.

16 Kalade sigimine ja areng Kehaväline viljastamine; koelmu, maimud Kalapüük ja sellega seotud seadused  
17 Kalade mitmekesisus   Akvaariumikalad  
18 Kahepaiksed; välis- ja siseehitus Ujunahk; kloaak   Eestis levivate konnade häälitsuste kuulamine
19 Kahepaiksete sigimine ja areng Kudu; kulles    
19 Kahepaiksete eluviis ja mitmekesisus   Kahepaiksete kasulikkus koduajas  
20 Roomajad; välis- ja siseehitus Mürgihambad; siuglemine Kuidas aidata inimest, keda on hammustanud rästik?  
20 Roomajate sigimine ja areng Kehasisene viljastamine; nahkkest    
21 Roomajate mitmekesisus   Kilpkonnade kasvatamine kodus  
22 Linnud; välis- ja siseehitus Kattesuled, udusuled, hoosuled; pugu, lihasmagu ja näärmemagu; õhukotid; püsisoojane Lindude toitmise iseärasused; sulgede kasutamine Tuvi luustiku vaatlus
23 Lindude sigimine ja areng Pesitsusperiood; pesahoidja ja pesahülgaja; pesaparasitism   Muna ehituse vaatlus
24 Lindude mitmekesisus Sõudelend, rappelend, purilend Kanaari linnud ja papagoid kodus Eestis levivate lindude laulu kuulamine
25 Lindude elupaigaline levik ja ränne Paigalind, hulgulind, rändlind Lindude toitmine talvel  
26 Imetajad: välis- ja siseehitus Karvkate, pealiskarv ja villkarv; lõike- silma- ja purihambad, kiskhambad; suuraju; sise-, kesk- ja väliskõrv   Roti luustiku vaatlus;

põdra ülalõualuu ja hammaste vaatlus

27 Imetajate sigimine ja areng Jooksuaeg; tiinus; imetamisperiood    
27 Imetajate mitmekesisus ja eluviis Alamimetaja, pärisimetaja; taimtoiduline, loomtoiduline, putuktoiduline, segatoiduline; talveuni, talveuinak Lemmikloomade pidamine kodus  
28 Loomad looduses ja inimese elus      

Inimese ainevahetus
Töölehti MIKSIKEsest "Inimese anatoomia", "Selgrootud ja selgroogsed"

Teema käsitleb inimese aine- ja energiavahetust; toitumistavasid ja -harjumisi; toidu- ja toitaineid; seedeelundkonna ehitust ja talitlust; erituselundkonda ja selle talitlust; seedeelundkonna nakkavaid ja mittenakkavaid haigusi ning nende vältimise võimalusi.

Nädal Teema Mõisted Oskused, kasutamine igapäeva elus Praktilised tööd, vaatlused, näitkatsed
29 Mis on ainevahetus? Ainevahetus, seedimine; sünteesireaktsioon, lõhustamisreaktsioon, ensüüm    
29 Toiduained ja toitained Toiduained; toitained, süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalained Menüü koostamine  
30 Seedeelund-konna ehitus Hambaemail, kaksteistsõrmiksool, soolehatt Hammaste tervishoid, närimiskummid Orbit ja Dirol Inimese siseehitust kujutava mulaaži vaatlus
31 Seedenäärmete ja –ensüümide talitlus Amülaas, pepsiin, lipaas; sapipõis, kõhunääre   Inimese siseehitust kujutava mulaaži vaatlus
32 Toitainete imendumine Vere- ja lümfiringe, lümf; veresuhkur    
33 Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Neerud, neerukehake, neerutoruke, neeruvaagen, uriin; higinäärmed, higi Saun ja selle tähtsus Inimese siseehitust kujutava mulaaži vaatlus
34 Tervislik toitumine Segatoit, kiudained; toidu kalorsus, toitainete norm Tervislik toitumine  
35 Toitumise väärnähud Paastumine, nälgimine, dieet Dieedi ja näljutamine  
36 Seedeelund-konna haigused Düsenteeria, parasiitussid, lamblia Seedehaiguste vältimine  

Inimese areng
Töölehti MIKSIKEsest: "Uue elu sünd"

Teema käsitleb inimese individuaalse arengu etappe viljastumisest surmani; mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust; viljastumist ning selle vältimist; suguhaigusi ja nende profülaktikat; raseduse kulgu ja sünnitust.

Nädal Teema Mõisted Oskused, kasutamine igapäeva elus Praktilised tööd, vaatlused, näitkatsed
37 Inimese areng sünnist surmani Imikuiga, vastsündinu, murdeiga, noorukiiga, täiskasvanuiga; menstruatsioon, pollutsioon    
38 Mehe suguelundite ehitus ja talitlus Munandid, spermatosoidid, sperma; meessuguhormoonid, Hügieen Inimese siseehitust kujutava mulaaži vaatlus
39 Naise suguelundite ehitus ja talitlus Munasari, emakas, munarakud; naissuguhormoonid; ovulatsioon Hügieen Inimese siseehitust kujutava mulaaži vaatlus
40 Viljastumine inimesel
Inimese looteline areng
Viljastumise ja suguhaiguse vältimine
Viljastumine; viljatus
Rakukobar, idulane, loode; platsenta, nabanöör; abort, sünnitus.
Rasestumisvastased vahendid; tripper, süüfilis, herpes, AIDS
Rasedus

Rasestumisvastased vahendid

Õppefilm "Siimu sünd"

Õpitulemused

Õpilane teab:
- elu tunnuseid ja organisatsioonitasemeid;
- raku üldist ehitust ja talitlust;
- organismide ehitust, peamisi talitluslikke protsesse ja elutegevuse iseärasusi;
- tuntumaid organismirühmi;
- seoseid ja erinevusi organismirühmade vahel;
- organismide ja keskkonna vastastikuseid seoseid;
- tervislikke eluviise.

Õpilane oskab:
- eristada elusat elutust;
- ära tunda õpitud bioloogilisi liike;
- joonistelt ära tunda organismide elundeid ja elundkondi, selgitada nende ehituse ja talitluse vahelisi seoseid;
- selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel;
- järgida tervisliku ja säästliku eluviisi põhimõtteid;
- rakendada bioloogiatundides omandatud teadmisi ja seostada neid teistest teabeallikatest saadutega;
- kasutada luupi, mikroskoopi ja teisi bioloogias enamkasutatavaid vahendeid;
- planeerida ja teha lihtsamaid bioloogilisi katseid;
- teha vaatlusi, vormistada tulemusi ja esitada neid suuliselt ja kirjalikult;
- orienteeruda õpikus ja teatmeteostes, töötada teksti ja joonistega, kasutada määrajaid;
- leida vajalikku bioloogiaalast infot kirjandusest, kasutades usaldusväärseid allikaid.

Kirjandus

M. Martin, U. Kokassaar, M. Toom, Bioloogia VII klassile. 1997, 254
J. Kiili jt., Kahepaiksed ja roomajad. 1996, 214
A. Kirk, Eesti imetajad. 1990, 71
E. Kumari, Eesti lindude välimääraja. 1984, 200
V. Lilleleht, Eesti punane raamat. 1998, 150
N. Mikelsaar, Eesti NSV kalad. 1984, 432