VIII klassi bioloogia töökava
Elusorganismide
kooselu
Teema käsitleb elusorganismide suhteid ümbritseva
keskkonna eluta ja elusa osaga; organismide kooselu vorme ning vastastikuseid suhteid;
toiduahelaid ja nende kujunemist erinevates elutingimistes; ökoloogilise tasakaalu
kujunemist ja seda mõjutavaid tegureid; liikide ja koosluste kaitset ning sellest
arusaama kujunemist ajaloo vältel.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused, kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
1. |
Organism ja keskkond |
Keskkond; lühipäevataimed, pikapäevataimed;
kõigusoojased, püsisoojased; kohastumine |
|
|
1. |
Koloniaalsus ja sümbioos |
Koloonia, sümbioos, mükoriisa |
|
|
2. |
Parasitism |
Parasitism, parasiit, vaheperemees, peremees |
Parasiitide vältimine |
|
2. |
Kisklus ja konkurents |
Kisklus, kiskja, röövloom, saakloom; konkurents |
|
|
3. |
Kooslus ja populatsioon |
Populatsioon, kooslus,
ökosüsteem |
|
|
3. |
Toiduahel |
Tootjad, tarbijad, tipptarbijad,
lagundajad; kiskahel, laguahel, nugiahel; toiduvõrk |
|
|
4. |
Ökoloogiline tasakaal |
Ökoloogiline tasakaal; happevihmad |
Keskkonna kaitsmise võimalused |
|
4. |
Liikide ja koosluste kaitse |
Looduskaitse, liigikaitse, koosluse kaitse,
ökosüsteemikaitse; loodusreservaat, rahvuspark |
Teadmised Eestis ja mujal matkamiseks |
|
Elu mikroskoopilises
maailmas
Teema käsitleb põhiliselt mikroskoopilisi organisme.
Tutvutakse bakterite ja algloomade ehituse ja elutegevusega.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
5. |
Bakterid |
Bakter, vibur, rakukest,
membraan, tsütoplasma, tuumaaine; eeltuumsed, heterotroofid, autotroofid, aeroobsed
anaeroobsed, spoor. |
Tsüanobakterite mürgised
ühendid. |
|
5. |
Bakterite tähtsus looduses ja
inimese elus |
Pastöriseerimine, steriliseerimine |
Kasulikud ja kahjulikud bakterid |
|
6. |
Algloomad. Silmviburlane |
Rakutuum, kulend, toitekublik,
tuikekublik, tsüst. Silmtäpp, kloroplastid |
|
Heina leotise uurimine |
7. |
Kingloom. Algloomade tähtsus. |
Ripsmed, suuväli, rakusuu,
rakupärak |
Parasiitsed algloomad |
|
Seened
Teema käsitleb ainu- ja hulkrakseid seeni; nende
paljunemist ja arengut; kübarseeni, seente osa looduses ja inimese elus.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
8. |
Seened. Hallitusseened |
Hüüfid, mütseel, eosed,
nõiaring. Antibiootikumid |
Hallitusseente mõju inimese
tervisele. Antibiootikumid. |
Hallitusseente vaatlus |
9. |
Pärmseened. Parasiitseened |
Käärimine, pungumine. |
Pärmseente kasutamise
võimalused. Parasiitseened |
Pärmseente vaatlus |
10. |
Kübarseened |
Viljakeha, kübar, jalg, |
Söögiseened ja mürgised
seened |
Seente ehituse tundmaõppimine |
11. |
Seente tähtsus looduses ja
inimese elus |
Seenjuur |
|
Tuletaela vaatlus |
Vetikad
Teema käsitleb ainu- ja hulkrakseid vetikaid, nende
paljunemist; vetikate tähtsust looduses ja inimese elus.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
12.-13. |
Vetikad. Üherakulised vetikad
Hulkraksed vetikad |
Tallus, kromatofoor, pooldumine |
|
Vetikate vaatlus |
13. |
Vetikate tähtsus inimese elus |
|
Vetikate kasutamine |
|
Samblikud
Teema käsitleb samblike ehituslikke iseärasusi,
paljunemist; samblikke kui keskkonnatingimuste indikaatoreid
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
14. |
Samblikud. |
Koorik-, leht- ja
põõsassamblikud |
|
Samblike vaatlus |
14. |
Samblike tähtsus looduses ja
inimese elus |
|
Samblikke kui
keskkonnatingimuste indikaatoreid |
|
Taimede paljunemine
Teema käsitleb mittesugulist paljunemist taimeriigis;
sugulise paljunemise iseärasusi; õie ehitust ja funktsioone, õisikute bioloogilist
tähtsust.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
15. |
Mittesuguline paljunemine |
Vegetatiivne ja eoseline
paljunemine |
Mittesuguliselt paljunevate
taimede kasvatamise iseärasused |
|
16. |
Suguline paljunemine |
Gameedid; käbi; õis,
kaheliviljastumine, vili |
|
Õie vaatlus |
17. |
Õisikud |
Kobar, nutt, sarikastõlvik |
|
Õisikute vaatlus |
Selgrootud loomad
Teema käsitleb selgrootuid organisme: putukaid,
ämblikulisi, vähilisi, kõrgemaid usse, limuseid, ainuõõsseid ja käsnasid. Õpitakse
tundma nende välis- ja siseehitust ning sigimise iseärasusi; eluviiside ning eluvormide
mitmekesisust ja kohastumusi; nende osa looduses ja inimese elus.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine igapäeva
elus |
Praktilised tööd, vaatlused,
näitkatsed |
18. |
Selgroogsete ja selgrootute
võrdlus |
Närvikett, suletud ja avatud
vereringe |
|
|
18. |
Käsnad |
Hulkraksed, ainuraksed |
|
|
19. |
Ainuõõssed. Hüdra, meririst, korallid, meriroosid |
Kombitsad, kõrverakud. Atollid |
|
|
20. |
Ussid. Vihmauss |
Erituselundid, vereringe,
hingamiselundid |
Vihmausside tähtsus |
|
20. |
Usside mitmekesisus |
|
Kaanid |
|
21. |
Teod |
Kõhtjalgsed; hõõrel |
|
Tigude kodade vaatlus |
21. |
Karbid |
Lõpused |
Söödavad karbid |
Karpide kodade vaatlus |
22. |
Peajalgsed |
Tindinääre |
|
|
23. |
Vähid |
Sõrad, liitsilmad, ujujalad;
pearindmik, tagakeha |
Vähkide püük |
|
23. |
Vähkide mitmekesisus ja
tähtsus |
|
|
Merikilgi vaatlus |
24. |
Ämblikud |
Võrgunäsad, sugaküünised,
trahheed, raamatkopsud |
|
Ämbliku vaatlus |
24. |
Teisi ämblikulaadseid |
|
Puukentsefaliit |
|
25. |
Putukad. Rohutirts |
Kitiinkest; pea, rindmik,
tagakeha, tundlad, suised; vaegmoone |
Rändtirtsud |
|
26. |
Teisi putukaid. Liblikad |
Täismoone |
|
Erinevate liblikaliikide
tundmaõppimine |
27. |
Mardikad, kiilid, kahetiivalised |
|
Kasulikud ja kahjulikud putukad |
Erinevate mardikaliikide
tundmaõppimine |
28. |
Kiletiivalised |
Ühiselulised putukad; lesk;
nektar, mesi, õietolm; sülem |
Mesilase, herilase hammustus |
|
29. |
Inimkaaslejad putukad |
|
Inimkaaslejate putukate vastu
võitlemine |
|
Bioomid
Teema käsitleb taimede ja loomade elupaigalist leviku
seaduspärasusi Maal; tuletatakse meelde abiootilisi ja biootilisi tegureid, mis
mõjutavad taimede ja loomade levikut; selgitatakse levimist piiravate või suunavat
tingimuste erinevust taimedel ja loomadel; tutvutakse Maa peamiste taimkattevööndite ja
neis valitsevale elutingimuste ning iseloomulike taimeliikige; tutvutakse peamiste
loomageograafiliste regioonige, nendes valitsevate elutingimuste ja iseloomulike
loomaliikidega.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine
igapäeva elus |
Praktilised tööd,
vaatlused, näitkatsed |
30. |
Taimede levik Maal |
Mikro- ja makrokliima |
Taimede kasvatamiseks
vajalikud tingimused |
|
31. |
Taimkatte looduslikud
vööndid |
Taimkattevööndid |
|
|
32. |
Külmakõrb,
tundravöönd, okasmetsad, laialehiste metsade vöönd |
Heletaiga, tumetaiga |
|
|
33. |
Rohtlavöönd,
kõrbevöönd, lähistroopilise igihalja metsa vöönd, ekvatoriaalse metsa vöönd,
savann |
Efemeerid, liaanid,
soolakutaimed, epifüüdid |
|
|
34. |
Loomade levik Maal |
Loomade eluks vajalikud
tingimused |
|
|
35. |
Loomageograafilised
regioonid |
Erinevad loomaliigid |
|
|
36. |
Loomade ränded |
Ränne |
|
|
Inimese tervishoid
Teema käsitleb viirusi, baktereid, seeni, taimi ja
loomi inimese haigustekitajatena; haiguse profülaktikat; tervislikke eluviise;
ravimtaimede kasutamist; olmetraumasid; esmaabi; inimese kliinilist ja bioloogilist surma;
elustamisvõtteid; keskkonnategurite mõju inimesele; tervisliku elukeskkonna loomist.
Nädal |
Teema |
Mõisted |
Oskused ja kasutamine
igapäeva elus |
Praktilised tööd,
vaatlused, näitkatsed |
37. |
Haigus |
Tervis, haigus, sümptomid,
diagnoos, tüsistus |
Haigusi tekitavate tegurite
teadmine |
|
37. |
Organismi kaitse
haigustekitajate vastu |
Immuunsüsteem, lümfotsüüdid,
antikehad |
Immuunsüsteemi tugevdamine |
|
38. |
Nahk |
Sarvkiht, marrasknahk,
pärisnahk, higinääre, rasunääre |
Naha tervishoid |
|
38. |
Veri |
Vereplasma, vererakud |
Vererühmad |
|
39.. |
Immuunsus |
Vaktsiin, vaktsineerimine |
Vaktsineerimise vajalikkus |
|
39. |
Viirused |
Pärilikkusaine |
Viirushaigused |
|
40. |
Bakterid ja haigused |
Tõvestavad bakterid, toksiinid,
antibiootikumid |
Bakterhaigused; antibiootikumide
manustamine |
|
40. |
Inimest tõvestavad algloomad |
Toksoplasmad, toksoplasmoos |
Algloomade poolt tekitatud
haigused |
|
41. |
Seened kui haigustekitajad |
Mükotoksiinid, allergia, astma |
Seenhaigused |
|
41. |
Mürktaimed ja ravimtaimed |
Alkaloidid, narkootikumid |
Mürktaimed ja ravimtaimed |
|
42. |
Inimese tervist ohustavad loomad |
|
Esmaabi |
|
42. |
Haiguste ennetamine |
Profülaktika, vaktsineerimine |
|
|
43. |
Õnnetusjuhtumid ja esmaabi |
|
Lihtsamad esmaabi võtted |
|
43. |
Inimese surm ja elustamisvõtted |
Kliiniline ja bioloogiline surm |
Elustamisvõtted |
|
44. |
Keskkonnategurite mõju inimesel
|
|
|
|
44. |
Tervislikud eluviisid |
Stress |
Tervisliku eluviisi kujundamine |
|
Kirjandus
M. Martin, U. Kokassaar, M. Toom, Bioloogia VII klassile.
1997, 254
M. Martin, M. Toom, U. Kokassaar, Bioloogia VIII klassile. 1998, 190
V. Maavara, Noore entomoloogi käsiraamat. 1956, 275
E. Merivee, H. Remm, Mardikate määraja. 1973, 307
H. Trass, T. Randlane, Eesti suursamblikud. 1994, 399
K. Kalamees, Seenespekter. 1986, 64 |