1. klassi emakeele ainekava

Kuu Grammatika teemad Kommunikatiivsed oskused. Tegevused
S
E
P
T
E
M
B
E
R
Häälik ja täht.
Täishäälikud.
Üks ja mitu.
Lugema õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.
Häälimine. Lugemine. Jutustamine.

Täishäälikute lisamine sõnadesse.

Tähtedest sõnade loomine.

O
K
T
O
O
B
E
R
Mitmuse tunnus -d.
teeb-sõnad

Kaashäälikud.

 

Lugema ja kirjutama õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.

Mängud, mis põhinevad suulisel kõnel ja kehakeelel; laulumängud, rütmiline liikumine, matkimis- ja lavastusmängud.

Kaashäälikute leidmine.

N
O
V
E
M
B
E
R
Tähestik

Täishäälikud. Täishääliku pikkus.
Tegusõna olevik ja minevik (-b, -vad).
Lause lõpumärk(punkt).

Tähestikulise järjekorra harjutamine.
Sõnademängud
Jutustamine.

Täishääliku pikkuse eristamine.

Jutustatava ja etteloetava kuulamine. Raamatute lugemine ja vaatamine. Lastesaadete kuulamine, vaatamine.

D
E
T
S
E
M
B
E
R

Laused.

Kiri.

 

Elamuste ja kujutluste väljendamine käelises
tegevuses (joonistamine, meisterdamine), mängus ja sõnalises vormis.

Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.

Kahekõne. Jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine, loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine. Luuletuste lugemine; tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine, dramatiseeringute lugemine ositi.
Sõnade ja lausete õige järjekord.
Kirja kirjutamine

J
A
A
N
U
A
R
Häälikuühend.

Jutt. Lause.Sõna. Silp.

Vastandtähendusega sõnad.

Häälikuühendi eristamine.

Lausete piiritlemine. Sõnade järjekord lauses. Sõnade jaotamine silpideks.

Suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu - kool, täiskasvanu - sõber, telefon, külaline. Läbielatust jutustamine.

V
E
E
B
R
U
A
R
Täishäälikute pikkus

Tegusõna olevik ja minevik (-b, -vad).
Ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus- - uss, saal -- sall)
Täishäälikute pikkuste eristamine ja õigekiri.

Sündmusest kirjutamine; isiku, eseme kirjeldamine.

Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.
Raamatute, lauamängude jm. mänguvahendite koostamine ühistööna; näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine.

M
Ä
R
T
S
Kaashäälikute pikkus

Suur algustäht lause alguses.
Nimed. Suur algustäht nimedes.
Kaashäälikute pikkuste eristamine ja õigekiri.

Lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine.

Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.

A
P
R
I
L
L
Kes? Mis?

Samatähenduslikud sõnad.
k, p, t sõna alguses.
k, p, t s-i ja h kõrval.
Jutukese kirjutamine piltide järgi.

Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.

Sulghääliku märkimine kirjas.

Tutvumine kooliraamatukoguga.

M
A
I
Kellega? Millega?
Tegevus sõnaga tähistatuna.
Kordamine
Tutvumine tegusõnaga.

Reporterimäng.



Keeleteadmised:
Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälikud.
Häälikuühend.
Sõna. Lause.
Lause lõpumärk (punkt).
Täishäälikute pikkuste eristamine ja õigekiri.
Suur algustäht lause alguses.
Nimed. Suur algustäht nimedes.
k, p, t sõna alguses.
Üks ja mitu. Mitmuse tunnus -d.
Ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus- - uss, saal --
sall).
Tegusõna olevik ja minevik (-b, -vad).
Tegevus sõnaga tähistatuna.
Kes? Mis?
k, p, t s-i ja h kõrval.

 

Õpioskused:
1. klassi lõpuks peab õpilane oskama
teha häälikanalüüsi -- määrata suuliselt häälikute olemasolu ja järjekorda sõnas,
häälida ühe-, kahe- ja kolmesilbilisi sõnu,
leida täis- ja kaashäälikuid ning häälikuühendeid,
leida (eristada) kuulmise järgi sõnas teistest pikemat häälikut (pikka ja ülipikka täis- ning suluta
kaashäälikut),
märkida kirjas täishäälikute kolme pikkust,
kirjutada õigesti ühesilbilisi sõnu,
kirjutada k, p, t sõna alguses ning s-i ja h kõrval,
piiritleda kirjas lauset (suur algustäht ja punkt lause lõpus),
kirjutada õigesti nimesid (oma nimi; kodukoha, linn,
küla, kodutänava nimi; lähedaste inimeste ja sõprade nimed; kooli nimetus),
kirjutada õigesti mitmuse tunnust -d (mitmuse nimetav),
kirjutada õigesti tegusõna oleviku 3. pöörde lõppu (loeb, sööb, tulevad).

 

Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Lugema ja kirjutama õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.

Mängud, mis põhinevad suulisel kõnel ja kehakeelel; laulumängud, rütmiline liikumine, matkimis- ja lavastusmängud.

Jutustatava ja etteloetava kuulamine. Raamatute lugemine ja vaatamine. Lastesaadete kuulamine, vaatamine. Elamuste ja kujutluste väljendamine käelises
tegevuses (joonistamine, meisterdamine), mängus ja sõnalises vormis.

Suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu - kool, täiskasvanu - sõber, telefon, külaline. Läbielatust jutustamine.

Jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine, loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine. Luuletuste lugemine; tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine, dramatiseeringute lugemine ositi.

Sündmusest kirjutamine; isiku, eseme kirjeldamine.

Raamatute, lauamängude jm. mänguvahendite koostamine ühistööna; näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine.

Lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine.

Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.

Tutvumine kooliraamatukoguga.