3. klassi emakeele ainekava

kuu Grammatika teemad Kommunikatiivsed oskused. Tegevused Lugemissoovitus

S
E
P
T
E
M
E
R

g, b, d sõna alguses.
g, b, d s-i kõrval.
Kõik i ja j-i õigekirjajuhud.

Oluline on harjumuse kujunemine tahta teada saada iga tundmata sõna tähendus ning kasutada uusi sõnu teistes seostes. Kirjatehnilised harjutused on suunatud toetama lapse individuaalse käekirja väljakujunemist.  Pööratakse tähelepanu õpilaspäeviku täitmisele. T. Kändler
"Asi susiseb"
L. Tungal
"Ema Luule jõulukaardid"
"Kollitame - kummitame"
O
K
T
O
O
B
E
R
Silbitamine (igasuguse häälikkoostisega sõnade
silpide arvu määramine), silbi eristamine sõnast ja
häälikust.

Suureneb iseseisvate loovtööde osa (lähteks pilt, antud sõnad, isiklik kogemus vms.).
Lugemisharjutused on suunatud piltliku väljenduse mõistmisele.  
L. Hainsalu
"Pikkurilli"
J. Parijõgi
"Külaliste leib"
N
O
V
E
M
B
E
R
Kaashäälikuühendi õigekiri.
Ülipikk kaashäälik ülipika täishääliku ja täishäälikuühendi järel.
Loovülesannetena lisanduvad
fantaasia- ja päevikuvormis lugude ning teemaga määratletud kirjelduste kirjutamine.

Lugemisel selgitatakse pala peamõtet ja peidetud mõtet, leitakse tekstist sama või ligilähedase tähendusega ja vastandsõnu ning kasutatakse neid oma lausetes.
T. Seero
"Kaarel teab"
A. Kivirähk
"Kaelkirjak"
D
E
T
S
E
M
B
E
R
h sõna alguses.
Võõrhäälikud ja võõrtähed.
Suur algustäht ajakirjade, ajalehtede ja raamatute
pealkirjades ning jutumärgid.
Vaadeldakse raamatupealkirjade ja ajalehenimede kirjutamise viisi. Koostatakse muinasjuttu-muistendit. Arutletakse lugemispäeviku pidamise eri võimalusi. Korratakse tähestikku ja õpitakse pähe, harjutatakse nimekirjade koostamist tähestikulises järjekorras. H. Käo
"Noorpagana lood"
"Kui ma oleksin"
J
A
A
N
U
A
R
Lühendid km, mm, t, g, sek.
Kõik poolitamisjuhud.
Ese, olend ja tegevus sõnaga tähistatuna.
Pööratakse tähelepanu õpilaspäeviku korrektsele täitmisele.
Laiendatakse küsimuste esitamist lause sõnade kohta (kellega? millega?)
Võrdlemine(kui, nagu).
A. Pervik
"Kunksmoor"
A. Lindgren
"Lärmisepa tänava Lota"
"Vahtramäe Emil"
V
E
E
B
R
U
A
R
Väit-, käsk- ja küsilause. Lause lõpumärk (hüüumärk).
Mitmuse nimetava ja ainsuse osastava lõpu õigekiri.
Koostatakse teemajutukesi, sõnastatakse kavapunkte küsimustena.
Lauseliigid - küsi-, hüüd- ja
jutustav lause.
A. Lindgren
"Väikevend ja Karlsson katuselt"
"Bullerby lapsed"
M
Ä
R
T
S

mul, sul, tal, kel õigekiri.
ma -- maa, sa -- saa, me -- mee, te -- tee õigekiri.
Liitsõna.
Korratakse kinnistamise eesmärgil õigekirjutuse põhijuhiseid, kirjavahemärkide ja
poolitamise kasutamist, jutukese koostamise oskust pildiseeria või tugisõnade põhjal, sõnade otsese ja
piltliku tähenduse eristamist, on võimalik oma naljaraamatu koostamine.
C. Capek
"Ajame juttu, lapsed"
O. Preussler
"Väike nõid"
A
P
R
I
L
L
Lihtlause. Lihtlause laiendamine.
Hüüumärk lause lõpus
Jätkatakse (õpetaja abiga) kava koostamise, tekstist liht- ja liitlausete äratundmise ja
lihtlause laiendamise harjutusi. Vaadeldakse, kuidas on lihtlaused ühendatud liitlauseks, määratletakse
liitumiskoht. Jätkatakse kindlate sidesõnade ees koma kasutamise harjutusi (lisandub siis).
A. Schmidt
"Viplala lood"
"Kiisu"
O. Kirkegaard
"Kummitarzan"
M
A
I
Kordamine ja ajavaru
Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Lugema ja kirjutama õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.
Mängud, mis põhinevad suulisel kõnel ja kehakeelel; laulumängud, rütmiline liikumine, matkimis- ja lavastusmängud.
Jutustatava ja etteloetava kuulamine. Raamatute lugemine ja vaatamine. Lastesaadete kuulamine, vaatamine. Elamuste ja kujutluste väljendamine käelises
tegevuses (joonistamine, meisterdamine), mängus ja sõnalises vormis.
Suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu - kool, täiskasvanu - sõber, telefon, külaline. Läbielatust jutustamine.
Jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine, loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine. Luuletuste lugemine; tarbe- ja sõnamänguliste tekstide
lugemine, dramatiseeringute lugemine ositi.
Sündmusest kirjutamine; isiku, eseme kirjeldamine.
Raamatute, lauamängude jm. mänguvahendite koostamine ühistööna; näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine.
Lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine.
Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.
Tutvumine kooliraamatukoguga.

Keeleteadmised

Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälik. Tähestik. Häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine.
Asi, omadus ja tegevus sõnaga tähistatavana. Kes ja mis.
Sõna, silp, liitsõna; poolitamine.
Nimi: suur algustäht.
Üks ja mitu.

Tekstid
Rahvalaul - eeskätt folkloorne lastelaul ja laulumäng.
Veste.
Rahvajutt: muinasjutt, muistend, pajatus, nali.
Mõistatus, vanasõna.
Kunstmuinasjutt, värssmuinasjutt, tõsielujutt, luuletus, näidend.
Koomiksid jt. pildisarjad.
Multifilm. Film.
Omalooming.
Tarbetekstid.

Õpitulemused
3. klassi lõpetaja

tunneb õpitud keelemõisteid;
eristab juttu, luuletust, mõistatust, teadet, kirja; eristab teksti osi (väide, küsimus, käsk, palve, keeld jm.);
teab õppekirjanduse ja ettelugemise põhjal mõnd tähtsamat eesti ja väliskirjanikku; teab Eestis väljaantavaid lasteajakirju;
loeb õpitud tekste sujuvalt ja selgelt;
tuleb toime talle vajalike õppe- ja ilukirjanduse ning tarbetekstidega;
loeb ja mõistab erinevaid tekste ja nende otstarvet; suudab valida enesele huvipakkuvat ja jõukohast raamatut ning otsustada selle arusaadavuse ja meeldivuse üle;
on omandanud kirjatehnilise vilumuse;
suudab oma mõtteid kirja panna, kasutades õpitud reegleid (nimede õigekiri, häälikupikkuse märkimine, häälikuühendite ja liitsõna kirjaviis, lausepiiri tunnetamine ja
kirjavahemärgid);
kontrollib oma teksti arusaadavust ja õigsust;
jutustab arusaadavalt ja selgelt enesega juhtunust;
kuulab tähelepanelikult eakohast teksti, saab sellest aru ja toimib vajaduse korral saadud sõnumi kohaselt;
annab arusaadavalt edasi õppeteksti, kirjanduspala, pildiraamatu, filmi jms. sisu; oskab tekstidest välja tuua olulist;
oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis, kodus kui mujal (palumine, küsimine, keeldumine, selgitamine jms.);
oskab loetu ja kuuldu kohta sõna võtta nii suuliselt kui ka kirjalikult (eakohases vormis lugemispäevik, märkmed vm. kirjatöö);
kasutab raamatukogu.

Lühidalt:
3. klassi lõpuks peab õpilane oskama

määrata ja kirja panna kõikide häälikute kolme pikkust,
kirjutada õigesti kaashäälikuühendit,
ära tunda pikka ja ülipikka häälikut ning häälikuühendit
(kaal -- kael, pall -- palm),
eristada silpi, sõna, häälikut, häälikuühendit,
kirjutada õigesti erandsõnu (ma -- ta, mul -- sul),
kirjutada etteütlust õpitud programmi ulatuses (kuni 40 sõna),
panna lause lõppu õige märgi (punkt, küsimärk, hüüumärk).