4. klassi emakeele ainekava
AVITA õpik

Aeg Grammatika teemad Kommunikatiivsed oskused. Tegevused Lugemisvara
Teema Juhised õpioskuste kujundamiseks.

S
E
P
T
E
M
E
R

 Häälik. Täht
Eesti keele häälikud, nende liigitamine.
Häälikute pikkus.
Täishäälikute pikkus.
Suluta kaashäälikute pikkus.
Sulghäälikud, nende pikkus
Tähestik
Võõrsõnad (võõrhäälikud ja tähed).
Häälikute märkimine kirjas: - h-sõna alguses, i- ja j-õigekiri, hv- ja f-õigekiri;- sk-, st, ht, hk, d s-i kõrval minevikuvormides.		 MIDA ÕPPIDA?
KUIDAS ÕPPIDA?

KOOLIST NII- JA NAAMOODI.

 Töö teatmeteosega.
Dialoog.
Luuletuse esitamine.
Rühmatöö- lugemine tegelaskõnena, kuuldemängu lindistamine või lavastamine.
Jutt teemal "Tulevikukool"		 - O. Luts "Kevade"
- V. Korzets "Koll Kalli"
- M. J. Palm "Üks koolipäev"
- "Salakool"
O
K
T
O
O
B
E
R		 Häälikuühendid.
Täishäälikuühend. Diftong.
Kaashäälikuühend.
Ülipika häälikuühendi õigekiri.
Erandid:
ülipikk s l, m, n, järel
liitsõna liitumiskoht
liide -gi, -ki
liide, mis algab sama tähega, millega sõna lõpeb.
Silbitamine ja poolitamine.		 KIRJUTUSMATERJALID LÄBI AEGADE. Õpimapp.
Koomiks
Pildiloto valmistamine.
Küsimuste esitamine.
Jutu kirjutamine.
Paberi valmistamine.
Lühiuurimus.
Rollimängud.
Lauamäng. Ajatelg.		 -A. Pohlak "Kiviajal koolis"
-J. rant "Ristiga kivi"
-H. Veigel "Sõnade püüdmine"
-M. Johanson "Pliiats, pikuke"
-V. Korzets "Pliiats"
-H. Rand "Imelised joonlauad"
N
O
V
E
M
B
E
R		 Sõna, selle tähendus.
Sünonüümid, mitmetähenduslikud sõnad.

Tegusõnad.
Mida väljendavad?
Mis küsimustele vastavad.?
Pööramine ainsuses, mitmuses
olevikus ja minevikus.

 ÕPPIME ENNAST TUNDMA. Märksõnaskeem.
Väitlus.
Test
Portreteerimine.
Rühmatöö -klassikaaslaste iseloomustamine.
Autoportree
 - P. L. Travers "Mary Poppins"
- A. A. Milne "Karupoeg Puhh"
- S. Vaher "Tähed meid ei mõjuta"
- "Igaühel oma värv" (MM)
-"Näoilme"
- "Käed kõnelevad"
D
E
T
S
E
M
B
E
R		 Alus. Öeldis.
Lihtlause. Selle tunnused.
Lause laiendamine ja parandamine. Koondlause.
Sidesõnad või, ehk, ja, ega
koondlauses.
Otsekõne.
Liitlause, selle tunnused. 		AASTARING Luulekogumiku "Kaksteist kuud" koostamine.

Arvuti. Kuidas arvutil kirjutada?
Arvuti ja tervis.
Luuletuse lugemine ja lavastamine.

 -"Kaksteist kuud"
Rahvakalender.
J
A
A
N
U
A
R		 Olevik. Minevik KUIDAS KASVATADA OMA VANEMAID? Ilmekas lugemine.
Uudise kirjutamine.
Kui ma oleksin ema/isa... kirjutamine.
Portree.
Minu ema ja/või isa heategu - jutu kirjutamine.
Lastevanemate õhtu ettevalmistamine ja korraldamine.		 -A. Lindgren "Pipi Pikksukk"
-"Kuidas ema-isa Prantsusmaale viia"
-"Kõik ema sünnipäevaks"
-A. Talts "Kuidas ma oma vanemaid rõõmustasin"
-P. Murumaa "Väikesed emme ja issi"
-T. Seero "Arad vanemad"
-E. Kästner -"Veel üks Lotte"
-T. Seero "Isa kurbus"
-I. Maran "Kuidas kasvatada lapsevanemaid"
V
E
E
B
R
U
A
R		 Nimisõna.  Ainsus. Mitmus.
Omadussõna.
Sama omaduse väljendamine erineval määral.
Omadussõna võrdlemine.		 KOERTEST JA TEISTEST LOOMADEST Muinasjutt.
Koeratõugude leksikoni koostamine.
Arvutigraafika.
Arvutikirjastamine.		 -F. Jüssi "Räägi mulle rebasest"
-R. Vaidlo "Ühe ahvi elulugu"
-F. Jüssi "Rebasetund"
-V.-M. Ehala "Lehekülgi Foksikese päevaraamatust"
-L. Peet "Minu väike sõber"
"Mida koer soovib öelda?"
- J. Smuul "Sool silmades"
-J. Rant "Koera keel"
-A. Jaaksoo "Koera tänu"
-K. Veiksaar "Maailma suurimad valvekoerad"
-"Mõni sõna arvutiviirustest"
- "Miks on vaja PUNAST RAAMATUT?
-"Enesekaitse"
M
Ä
R
T
S		 Sidesõna.
Sidesõnade kirjavahemärgid.

Sõna, selle tähendus.
Sünonüümid, mitmetähenduslikud sõnad.

 RAHA, RAHA... Mängime rollimänge.
Pressikonverentsi korraldamine.		 -"Proua, kas teil on üks kroon?"
-M. Twain "Tom Sawyer"
- "Viiesajased on täiustunud"
A
P
R
I
L
L		 Kirjavahemärgid.
Lause lõpumärgid.
Koma.		 ASTUME SISSE FILMIMAAILMA Teeme stetoskoobi.
Teeme fenakistiskoobi.
Korraldame mälumängu turniiri.
Filmilehe väljaandmine.
PI-KO-LA-MÄ- JU- KI		 -E. Tuganov "Liikuvad pildid"
-Charles Chaplin"Minu elulugu"
- Walt Disney
-"Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
- "Vürst Gabriel"
M
A
I		 Suur -ja väike algustäht
- läbiv suurtäht
- esisuurtäht
- väike algustäht

Kordamine.

 AUTO - KAS TÕELISUS VÕI UNISTUS? Küsitlus.
Konverents.		 -"Auto minevik ja tänapäev"
-"Autode kohus"
-K. Veiksaar
"Naine jaa uto ehk naisteautod"
-"Volkswagen Käfer..."
-"Meeste mängud"-
-"Number üks on dziip"
-"Parunite järeltulija..."
-"Unistuste autodest"
Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine.

Süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine). Pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning
kirjeldavate tekstide lugemine; töö kuuldud ja loetud tekstiga (nt. küsimuste esitamine, arutlemine).

Suhtlemine eri olukordades: ametiasutused (nt. postkontor, pank); vestlus eri partneritega (nt. sõbraga, täiskasvanuga, rühmas).

Intervjuu. Suhtlusetikett.

Infoedastus kõnes ja kirjas.

Töö erinevate teabe- ja tarbetekstidega.

Jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine; kirja, fantaasia, iseloomustuse, dialoogi kirjutamine. Teksti põhjal kirjutamine (nt. sellele alguse või lõpu lisamine, teksti jäljendamine).

Seina- ja laualehtede koostamine.

Lugemis- ja kirjutamistehnika treening. Teksti adekvaatne lugemine.

Tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess. Teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand.

Töö raamatukogus: vajaliku info leidmine, teatmeteoste kasutamine.

Keeleteadmised
Kõrvalekalded häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimise põhireeglitest.
Tähestikjärjestus.
Väit-, küsi- ja käsklause. Lihtlause. Alus ja öeldis. Lihtlause laiendamine.
Koondlause. Liitlause.
Sidesõnad ja kirjavahemärgid: et, sest, kuid, aga, vaid; ja, ning, ega, ehk, või. Koma siduvate sõnade kes, kelle, mis, mida jne. ees.
Otsekõne.
Sõnavara: liitsõnad, võõrsõnad, laensõnad, mitmetähenduslikud sõnad, sünonüümid.
Suur algustäht: koha- ja isikunimed, ajalehed. Pealkirjad.
Sõnaliigid. Tegusõnad. Olevik, minevik ja tulevik; pööramine ainsuses ja mitmuses. Nimi-, omadussõnad.
Veaohtlikud kokku- ja lahkukirjutamise juhud.

Õpitulemused
4. klassi lõpetaja

tunneb lauses ära tegevust, selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja teab nendevahelisi seoseid;
tunneb nimi-, omadus- ja tegusõnu, oskab tegusõnu pöörata;
tunneb lausete suhtluseesmärke;
teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust, tunneb ära autori- ja tegelaskõne piirid;
tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid;
tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi;
eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste;
oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda;
oskab vormistada lausete suhtluseesmärke;
oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;
teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnaga sobivalt vaheldada;
oskab kasutada koma;
järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid;
oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega;
oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid;
loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot hankida;
valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine, teksti viimistlemine);
oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid;
oskab kasutada koolisõnastikke jt. teatmeteoseid;
oskab raamatukogust leida vajalikku materjali.